Viimase seitsme aasta analüüs: Kreeka hoiab tublisti kokku, Eesti laristab kõige rohkem

 (49)
Lars Christensen
Lars ChristensenFoto: Andres Putting

Vastupidiselt kujunenud stereotüüpidele järeldab endine Danske Banki peaökonomist Lars Christensen, et alates 2011. aastast on Kreeka kasinusmeetmed olnud kõige karmimad ning Eesti eelarve kõige pillavam.

Aastatel 2001-2015 Danske Banki peaökonomist olnud ning rahvusvaheliselt Milton Friedmani spetsialistina tuntud taanlane Lars Christensen vaatas eurotsoonis paiknevate riikide majandusandmeid 2011. kuni 2018. aastani ning jõudis üsna ootamatute järeldusteni.

Tema sõnul võib osaliselt Kreekat küll oma eelarveliste probleemide eest süüdistada. Ometi peab tõelisi rahanduskriisi põhjuseid otsima Kreekas aset leidnud finantskriisist (nominaalse SKP kokkukukkumine), millest sündis võlakriis. "Kriis polnud kunagi liialt lõdva fiskaalpoliitika tulemus," kirjutab Christensen.

Lisaks märgib ta, et ehkki Eestit peetakse tihti "fiskaalselt konservatiivseks" riigiks, on meil 2011. aastast eurotsoonis kõige vähem kasinusmeetmeid kasutusele võetud ning oleme tema analüüsi kohaselt antud perioodi vältel ainus negatiivse struktuurse eelarvetasakaaluga riik.