Viinavabrikandid nõuavad aktsiiside langetamise pidurdamist

 (426)
Liviko tehas
Viinakarpide vormimine Liviko tehasesFoto: Rauno Volmar

Valitsus peaks aktsiisilangetusega hoo maha võtma ja praeguse olukorra säilitama, leiab veini maaletoojaid ja viinatootjaid ühendav alkoholitootjate ja maaletoojate liit valitsusele saadetud pöördumises.

Viinavabrikandid soovivad jahutada rahandusminister Martin Helme (EKRE) õhinat, kes rääkis pühapäevases Tre-raadio saates "Räägime asjast”, et alkoholiaktsiisi tuleks langetada juba 1. juulist.

„Alkoholi aktsiisi peaks kõikidele jookidele langetama 19 protsendi võrra või peaks langetamisest üldse loobuma,” selgitas liidu tegevjuht Triin Kutberg. „Õlle aktsiis on niigi madal ning me ei saa lubada olukorda, kus väliskapitalile kuuluvad õlletehased saavad veelgi suurema eelise.”

Viinavabrikantide nägemuses on piirikaubanduse kasv raugenud ning järelemõtlematu aktsiisilangetus võib alkoholiturule kaasa tuua ettenägematu segaduse.

Ärileht avaldab Eesti alkoholitootjate ja maaletoojate pöördumise Vabariigi Valitsuse poole riigieelarvestrateegia ja järgmise perioodi aktsiisipoliitika teemal:

Head valitsuse liikmed!

Meie, valdavalt Eesti kapitalil põhinevad kohalikud alkoholitootjad ja maaletoojad, pöördume eelseisvate riigieelarvestrateegia läbirääkimiste raames teie poole palvega pidada oluliste otsuste tegemisel silmas järgmisi põhimõtteid:
1) Stabiilne ja läbimõeldud pikaajaline poliitika; 2) Turuosaliste võrdne kohtlemine; 3) Rahvatervise ja fiskaalpoliitika huvide kaalutud ja ratsionaalne arvestamine; 4) Naaberriikide pikaajalised plaanid ning 5) Eesti kodumaise ja rahvusliku alkoholitööstuse maksupanus, tööhõive ja pikaajaline konkurentsipositsioon.

Seotud lood:

Pole kahtlust, et viimase 10 aasta aktsiisipoliitika ei ole end tervikuna õigustanud. Kui vaadata nii kange alkoholi kui õlle Eesti siseturu müüke peioodil 2011-2018, siis on mõlemas kategoorias tänaseks müük langenud sarnases suurusjärgus – kange alkoholi turg 49% ja õlleturg 43%.

Piirikaubanduseni ei viinud viimane aktsiisitõus – selle taga on viimase kümnendi aktsiisipoliitika, mis alguses tõstis disproportsionaalselt kange alkoholi aktsiisi, muutes hinnavahed Eesti ja Läti vahel selliseks, mis pani 2015.a aluse piirikaubanduse tekkele, mida võimendas 2017. aasta õlleaktsiisi järeletõstmine, et tooteid võrdsemalt kohelda. Riigieelarvele tähendasid aktsiisitõusud 41 miljoni euro suurust kange alkoholi aktsiisi alalaekumist, mida tasakaalustas 14 miljoni euro suurune õlleaktsiisi lisalaekumine (2018.a laekumised võrrelduna 2016.a laekumistega).

Kuigi piirikaubandus sai alguse aktsiisierinevustest, ei ole seda aktsiisilangetusega võimalik kergelt kaotada. Osa siseturu müügist on kindlasti taastumatu – teame seda rahvusvahelisest kogemusest (Taani-Saksa, Beneluxi piirikaubandus jt). Erinevate elatustasemetega ning maismaapiiriga regioonides on piirikaubandus, kui ta on juba tekkinud, mingis ulatuses paratamatu. Ettevõtjatena teame, et Eesti ja Läti vahel eksisteerib elatustaseme erinevus (sissetulekutes ja ostujõu pariteediga kaaludes), mis suunab eestlasi Lätti ostlema isegi madalamate aktsiiside korral.

Ka põhjapiiri müüki pole võimalik endistes mahtudes taastada, kuivõrd vähenenud alkoholimüük turistidele ei ole pelgalt Eesti aktsiisitõusude tulemus, vaid tingitud paljudest teguritest. Mh mängis olulist rolli Soomes aset leidnud muudatus lubada monopolikauplustest jaekettidesse kuni 5,5% sisaldusega alkohol. See muudatus oli kantud soovist tuua Soomes ülipopulaarse Gin Long Drinki müügid siseturule ning on mõjutanud kogu lahja alkoholi piirikaubandust. Eesti aktsiisimäärad võrreldes Soomega on jätkuvalt ca 2 korda madalamad, piirikaubandus põhjanaabritega on aga hääbumas.

Käesolev aasta on erandlik – aktsiisid muutunud ei ole ja tulemused on näha. Aktsiisilaekumised ja siseturumüügid on taastumas. Kiiresti kasvanud majanduse ja elatustaseme tõusu tingimustes on see loomulik, ettevõtjad ja tarbijad absorbeerivad aktsiisitõusu. Küsimus pole aga pelgalt alkoholitootjates – värske Kagu-Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtete väljavaadetele keskendunud uuring näitab, et Põlva-Võru-Valga ettevõtete kindlus on paranenud, käibekasvu ootused on aastaga kahekordistunud ning hirm tuleviku ees on taandunud.1

Loe veel

Tööstusettevõtete ja edasimüüjate jaoks on oluline rahu, stabiilsus ja ettenähtavus. Olukorras, kus piirikaubandus näitab rahunemismärke, pole põhjust järskude muudatustega võtta uusi riske. Kõige halvem on uue teadmatuse, ebastabiilsuse ja turu ümberjaotuste tekitamine. Kui aktsiise langetatakse, ei oma see kiiret mõju reaalhindadele. Vanade maksumärkidega kauba realiseerimine võtab aega ning sellest tulenevalt on aktsiisilangetuse mõju eelarvele esimesel aastal kindlasti negatiivne. Aktsiisilangetuse pikemaajalisem mõju sõltub langetuse määradest ning peab olema põhjalikult analüüsitud.

Kui valitsus otsustab alkoholiaktsiisi langetada, taotleme, et te kohtleksite tootjaid võrdselt ja alandaksite aktsiise proportsionaalselt – 19% kõikidele toodetele. Ebavõrdsele kohtlemisele eelistame aga selgelt pikaajalist maksurahu, mille saabumisel jätkuks juba alguse saanud turu taastumine.

Soovime teile konstruktiivset, argumentidel põhinevat ja avatud dialoogi.

Liitu kuuluvad AS Liviko, Altia Eesti AS, AS Prike, Pernod Ricard Estonia OÜ, AS Remedia, Estonian Spirit OÜ, Moe OÜ, Tridens AS, Amber Distribution Estonia OÜ, Balmerk Estonia OÜ, AS Avallone, AS Coca-Cola HBC Eesti ja Brown-Forman Netherlands B.V. Meie liidu liikmete aastakäive on ligi 460 miljonit eurot ja me maksame üle 120 miljoni euro aastas erinevaid riigimakse.