Viis aastat töötuskindlustust Eestis
Eesti töötukassat algusest peale juhtinud Meelis Paavel loodab, et töötuskindlustus on suurendanud turvatunnet ning tagab töö kaotanud inimestele sissetuleku, mis võimaldab uut tööd otsida. Paavel peab samas väga oluliseks, et töötuskindlustus täidaks senisest paremini ka oma teist eesmärki: toetada töötute võimalikult kiiret tööle naasmist ja vältida pikaajalist töötaolekut. Eelkõige tähendab see, et hüvitisesaajat tuleb suunata ja julgustada tööd otsima ning pakkuda talle töö leidmiseks ja tööle asumiseks just seda abi, mida ta vajab.
Töötuskindlustuse esimesed viis aastat on langenud majanduslikult soodsasse aega, mil tööpuudus on pidevalt vähenenud. See tähendab, et hüvitise saajaid on olnud oodatust vähem ning töötuskindlustussüsteemi tulud ületavad kulusid. Paaveli sõnul on mõistlik headel aegadel raha koguda, et töötuskindlustuse reservid peaksid vastu ka siis, kui majanduses toimub tõsisem langus ja tööpuudus kasvab – ilma et tuleks majanduslikult niigi raskes olukorras töötuskindlustusmakset tõsta.
„Eesti töötuskindlustus ei ole kindlasti veel valmis,” hindab Paavel esimese viie aasta arenguid. „Olgugi, et seaduses on juba tehtud mitmeid olulisi muudatusi, mis loodetavasti on tõstnud töötuskindlustuse usaldusväärsust nii töötajate kui tööandjate jaoks.”
Paaveli sõnul seisab töötuskindlustuse ees mitmeid uusi väljakutseid ja valikuid, mis on seotud kiiresti muutuvate töösuhete ja tööturu olukorraga. Tulevikku vaatamiseks korraldab töötukassa 2007. aasta 8.-9. veebruaril Tallinnas konverentsi „Rahvusvaheline kogemus ja Eesti valikud: 5 aastat töötuskindlustust Eestis”. Konverentsil arutatakse koos Eesti ja teiste riikide ekspertidega, kuidas arendada töötuskindlustust nii, et see sobiks kaasaegsete töösuhetega ning toetaks töötute kiiret tööturule naasmist.
Töötuskindlustuse seadus jõustus ja töötuskindlustusmaksete kogumist alustati 2002. aasta jaanuaris. Hüvitiste maksmine algas 2003. aasta jaanuaris.
