Viis peamist põhjust, miks tööandjad sind ei palka

 (66)
Depressioon
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

Töö otsimine tekitab stressi. Alalõpmatu avalduste kirjutamine ja töövestlustel käimine teeb tööotsingu vaheldumisi tüütuks ja närvesöövaks. Kui tööandjate vastused on pidevalt eitavad, on enesekindlus kerge kaduma, kirjutab Goworkabit.

Mida ebakindlamalt sa end tunned, seda suurem on tõenäosus, et järgmine töövestlus läheb samuti halvasti. Sellest nõiaringist pääsemiseks tuleb oma tööotsimismeetodid hoolikalt üle vaadata. Järgnevalt on esitatud viis peamist põhjust, miks ettevõtted kandidaate ei palka, ning kuidas neid vältida.

Lohakalt vormistatud dokumendid
Kaaskirja ja elulookirjelduse (CV) koostamine nõuab täpsust. Dokumentide vormistamine erineb valdkonniti ning personalijuhid pööravad tähelepanu kõigele alates kirjatüübist ja lõpetades paberi kvaliteediga. Kõik, mis ei vasta nende standarditele, jätab sinust halva mulje.
Kui sa arvad, et sinu kandideerimisdokumendid vajavad lihvimist, palu need kellelgi teisel üle vaadata. Olenemata sellest, kas sa palkad selleks tööhõivenõustaja või palud abi sõpradelt, ära unusta tagasisidet küsida ja vigu parandada.

Halb suhtumine
Kui personalijuht otsustab, et sinu iseloom ei sobi ettevõtte töökultuuriga, siis ei ole midagi parata. Sellised hinnangud on subjektiivsed ja isikuomadusi on raske segaselt määratletud nõudmiste järgi kohandada. Samas on sul võimalik oma šansse märkimisväärselt suurendada, kui näitad, et sinu rõõmsameelne suhtumine, entusiasm ja hea tööeetika võivad ettevõttele kasuks tulla. Lõppude lõpuks ei ole sinu haridusest ega kogemusest mingit kasu, kui sa kaastöötajatele ebamugavust valmistad. Kui sa jätad värbajatele töövestluse ajal endast halva või masendava mulje, otsustavad nad tõenäoliselt kellegi teise kasuks.

Seotud lood:

Töökogemuse puudumine
Kui kandideerid madalama astme töökohale ja sulle öeldakse vähese kogemuse tõttu ära, siis võib see suurt pettumust valmistada. Kogemuse saamine on keeruline, kui keegi sind palgata ei taha. Kui see probleem ikka ja jälle üles kerkib, võiksid kaaluda oma kogemustepagasi suurendamist. Palgalise praktika raames antakse sulle töö käigus väljaõpe ning korraliku töö eest on sul võimalik saada hea soovituskiri. Teine variant on leida ajutine töökoht, mille kandideerimisnõuded on leebemad. See annab sulle võimaluse palga teenimise käigus väärtuslikke kogemusi saada ja pärast mitme lühiajalise töö tegemist on sul madalama astme töökohale kandideerimiseks piisav ettevalmistus olemas.

Oskuste puudumine
Tööpakkumiste nõudmised võivad töö otsimisel takistuseks saada, kuna tihti oodatakse kandidaatidelt kindlate töövahendite, -seadmete ja -programmide kasutamise oskust. Kui sind huvitava töö tegemiseks on vaja mingit kindlat oskust, siis on aeg ennast täiendada. Pane ennast kohaliku ülikooli kursustele kirja või osale veebiõppes. Veebipõhised õppeplatvormid pakuvad mitmesuguseid taskukohaseid võimalusi oma oskuste arendamiseks. Olukorda saab lahendada ka sihipäraselt valitud ajutise tööga. Kui tööpakkujatel on kiiresti abikäsi vaja ja sa vastad muus osas nende nõuetele, siis võivad nad sulle töö käigus väljaõpet pakkuda.

Ajakavade kokkusobimatus
Isegi kui tööandja ja töötaja vajadused muus osas klapivad, võivad kokkusobimatud ajakavad takistuseks saada. Kui ettevõttel on vaja öise vahetuse jaoks abilisi ning sina oled ainult saadaval kella üheksani õhtul, siis jääd sa tööst ilma.
Kui sul on raskusi töö leidmisega, proovi asjale loovalt läheneda. Otsi alternatiive tavapärasele täiskohaga tööle. Avasta ajutisi töökohti, kandideeri praktikakohtadele ja arenda oma oskusi, tehes lühiajalist tööd.