Viisemann: keskpankade rahapoliitika on kasulik neile, kes on varasemate investeeringutega hätta jäänud

 (3)
Andres Viisemann
Andres ViisemannFoto: Ilmar Saabas

Keskpankade aetav rahapoliitika töötab praegustel intressitasemetel peamiselt rikkuse efekti, st juba olemasolevate varade hinnamuutuse kaudu. Väärtpaberihinnad sõltuvad peamiselt keskpankade otsustest ja järjest vähem ettevõtete majandustulemustest, tõdes LHV pensionifondide juht Andres Viisemann fondi investoritele saadetud kirjas.

Viisemann tõdes, et november oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üle ootuste hea kuu – maailma aktsiaturud tõusid eurodes mõõdetuna 3,7%. Jaapani ja Saksamaa aktsiaturud, kuhu LHV pensionifondid viimastel kuudel on investeerinud, kerkisid vastavalt 7,7% ja 4,9%. Aktsiaturge aitasid tema sõnul eelkõige Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi lubadused teha keskpanga mandaadi piires kõik, mis on vajalik ja võimalik, et aidata kaasa euroala hinnatõusu kiirenemisele kuni 2%-ni.

See tähendab, et euroala rahapoliitika plaanitakse kujundada veelgi soodsamaks ja pankadele makstavaid intressimäärasid alandatakse veelgi, ehkki need on juba negatiivsed (–0,2%). Ka valitsussektori võlakirjade ostuprogrammi laiendatakse edasi, hoolimata sellest, et suur osa euroala võlakirju pakub juba negatiivset tootlust.

Seotud lood:

„Olen ammu kahelnud, kas selline rahapoliitika on ikka soodne neile, kes soovivad investeeringuid teha. Võib-olla on see kasulik hoopis neile, kes on oma investeeringud ammuilma ära teinud ja hätta sattunud? Kas selline rahapoliitika soosib arengut ja innovatsiooni või soodustab pigem stagnatsiooni,“ tõdeb Viisemann.

Rahapoliitika kujundamine on tema sõnul keeruline ülesanne. Kanaleid, kus see majandusele mõju avaldab, on palju ning see mõju võib eri kanalites olla vastassuunaline, sõltudes ka algtasemest, millelt plaanitakse teha järgmist muutust.

Oktoobri teises pooles hakkas euro kurss teiste valuutade suhtes nõrgenema. Suur osa Euroopa väärtpaberihindade tõusust eurodes oli ainult silmapete, kuna teistes valuutades mõõdetuna oleks tulemus olnud teistsugune.

Kuigi valuuta (siinsel juhul euro) nõrgenemine muudab piirkonna ekspordi konkurentsivõimeliseks, näitab see ka raha väljavoolu piirkonnast. „Valuuta nõrgenemine võibki viidata sellele, et investorid pigem likvideerivad investeeringud ja viivad oma raha piirkonnast välja. Selle protsessi käigus müüakse ühte valuutat ja ostetakse teist. Kas see aitab tõesti pikaajalisele majanduskasvule kaasa, isegi kui lühiajaliselt eksport kasvab,“ märgib Viisemann.

„Minu hinnangul töötab praegustel intressitasemetel keskpankade aetav rahapoliitika peamiselt rikkuse efekti, st juba olemasolevate varade hinnamuutuse kaudu. Mõju reaalmajandusele on väga väike ning mida kauem selline poliitika kestab, seda nõrgemaks see mõju muutub,“ tõdeb Viisemann.

Väärtpaberihinnad sõltuvad tema kinnitusel peamiselt keskpankade otsustest ja järjest vähem ettevõtete majandustulemustest. Selline olukord saab aga kesta üksnes seni, kuni investoritel säilib usk keskpankade kõikvõimsusse.