Tegemist on 15 aastat vana looga. Riik sõlmis nimelt AS-iga Tartu Agro 2000 aastal lepingu, mille kohaselt anti rendile riigimaad 3089 hektarit Tartu lähedal, mille eest küsiti renditasu 10 000 krooni aastas. Lepingus on märgitud, et lisaks renditasu ja maamaksu tasu­misele kannab rentnik kõik lepingu eseme korrashoiu ja parendamisega seotud kulutused. Sellega põhjendati ka sümboolset renditasu.

Paljud, sealhulgas ka riigikontroll, on leidnud, et tegemist on põhjendamatult soodsa lepinguga. Varju heidab see kõik eelkõige toonasele põllumajandusministrile Ivari Padarile. Nagu Postimees möödunud aasta märtsis kirjutas, siis Padar otsustas 1999. aastal jätta riigi omandisse kõnelalused ligikaudu 3000 hektarit Tähtvere vallas asuvat maad ning seejärel surus läbi maade naeruväärse hinnaga rentimise Tartu Agrole.

Sel teemal kestis aastaid suuresti vaikus, kuni kaks aastat tagasi kutsus tol hetkel põllumajandusministri ametis olnud Helir-Valdor Seeder selle küsimuse uurimiseks kokku töörühma, kuna ka tema pidas sõlmitud rendilepingut ebaõiglaseks.

See ei viinud aga väga kuhugi, sest töörühmal puudus võimalus sisuliselt rendikonkurssi hinnata, kuna esitatud pakkumised ja läbirääkimiste voorus esitatud materjalid ei olnud neile kättesaadavad. Seda sellepärast, et valdavalt oli dokumentide säilitustähtaeg kuni viis aastat.

Sekkub Euroopa Komisjon

Möödunud aasta suvel jõudis teema otsapidi ka Euroopa Komisjoni, kes saatis põllumajandusministeeriumile kirja, milles nõudis vastust keelatud riigiabi kaebusele. Nimelt oli komisjoni jõudnud kaebus, et ministeerium on osutanud 3098 hektari riigile kuuluva põllumajandusmaa rendile andmisega Tartu Agrole ebaseadusliku riigiabi. Ministeerium on omapoolsed vastused komisjonile saatnud, teadaolevalt komisjonilt selle kohta otsust tulnud veel ei ole.

Samal ajal kui Euroopa Komisjon omas tempos otsuseid teeb õigusjärgsed omanikud ja nende esindajad ei puhka ning Toomas Marga on kokku pannud taotluse, kus nõuab Tartu Agroga seonduvate otsuste valguses ministeeriumi pikaaegse kantsleri Ants Nooda suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.

Ministeerium koostab praegu vastukirja Toomas Marga pöördumisele. Ärilehe küsimusele, kas menetlust on kantsleri suhtes plaanis algatada vastati ministeeriumist lühidalt eitavalt. „Teenistuslikku järelevalvemenetlust ega distsiplinaarmenetlust ei ole plaanis alustada, kuna selleks puudub alus. Ministeerium lähtub sellistes otsustes faktidest, mitte kellegi meelevaldsetest tõlgendustest,“ vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Marga kommenteeris omakorda Ärilehele, et kui ministeeriumi otsust on võimalik edasi kaevata, siis tõenäoliselt seda ka tehakse. „Siin ei ole tegemist ühe maast ilma jäänud inimesega, vaid süsteemse põllumajandusministeeriumi tegevusega,“ põhjendas ta.

Elame näeme, saaga jätkub. Küsimus, mida valitsus arutama peaks on skandaalse rendilepingu pikendamine. Maaeluministeerium on senini seisukohal, et ei pea lepingu pikendamist vajalikuks, seda eriti olukorras, kus praegune rendileping kehtib veel kümme aastat.