Küsimus on kahes detailplaneeringus. Neist esimese järgi tahab tuntud ärimehe Anatoli Kanajeviga seotud OÜ Kantauro ehitada Orlovi lossi kõrvale, Pirita tee ja Maarjamäe veerde 225-toalise ja kuuekorruselise spaahotelli. Teise järgi peaks niinimetatud Eesti Näituste krundile eramajade kõrvale kerkima kaheksateist kortermaja kokku umbes 700 korteriga. Selle projekti taga seisab Eesti Näituste omanik Igor Pihela. Kõrvuti asuvate detailplaneeringute vastu on piirkonna elanikud, kinnistuste omanikud ja Pirita seltsid sõdinud juba aastaid. Mõlema planeeringu läbisurumise on enda hooleks võtnud just Viktor Kaasik, kellele prokuratuur esitas paar nädalat tagasi süüdistuse 10 000-eurose pistise maksmise eest Tallinna linnaplaneeringute ameti endisele juhile Toomas Õispuule.

Kahtlane menetlus

„Nimetatud detailplaneeringute koostamise algatamise menetlus on olnud samuti ebatavaline ja kahtlane, kuivõrd 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses teostati Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt äärmiselt kiiresti mingisuguse Tallinna linna poolse kaalumiseta ning avaliku aruteluta algatati kõik detailplaneeringute koostamised,” seisab Eesti Päevalehe käsutuses olevas avalduses. Avalduses tuuakse eraldi esile, et planeeringualal asub ka Viktor Kaasikule kuuluv kinnisvara, kus ta ise alaliselt ei ela, ning et varasematel aastatel võitles Kaasik koos teiste kinnistute omanikega just nende planeeringute vastu. „2010. aasta lõpus asus Kaasik aktiivselt tegutsema detailplaneeringute koostamise algatamise poolt ning peale seda organiseeriti Tallinna linnaplaneerimise ameti korraldamisel detailplaneeringute suhtes kiiresti kõik vajalikud kooskõlastused ning saadeti Tallinna linnavalitsusele algatamise otsustamisele.” Veel öeldakse

avalduses, et selle esitajate andmeil on Kaasiku või tema advokaadibüroo ja planeeringust huvitatud isikute vahel sõlmitud käsunduslepingud detailplaneeringute esindamiseks.

Kaasikuga kiirkäik sisse

Avaldusele on alla kirjutanud kuue detailplaneeringu naabrusse jääva kinnistu omanikud, teiste seas muu hulgas ka suurettevõtja Enn Veskimägi. Peale selle on Eesti paeliidu nimel allkirja andnud Rein Einasto. „Kaasik võitles kõik aastad koos kohalike elanikega nende planeeringute vastu, aga eelmise aasta novembris vahetas ta poolt,” ütles Veskimägi Eesti Päevalehele ja täpsustas, et hetkest, kui Kaasik poolt vahetas, hakkasid detailplaneeringu asjad väga kiiresti edenema.

Kaasiku poolevahetusele eelnes tema sõnul periood, kus ta algul palus oma nime lihtsalt elanike pöördumistele enam mitte alla panna. „Ta põhjendas seda just hipodroomi planeeringuga, mistõttu oli tal vaja linnavalitsusega häid suhteid hoida,” rääkis Veskimägi. Hiljem ütles Kaasik väidetavalt juba otse, et Maarjamäe planeeringute vastu ei ole mõtet enam sõdida, sest need on juba otsustatud.

Pärast seda tulid detailplaneeringute vastu sõdivate kohalike elanike sõnul kiired kooskõlastused muu hulgas transpordiametilt ja kultuuriväärtuste ametilt, kes aasta varem oli olnud risti vastupidisel seisukohal, aga ka maakomisjonilt ja arhitektuurikomisjonilt. Kiiresti otsustati ka see, et keskkonnamõju hindamist pole vaja teha. Tavapäraselt käivad need protsessid mitu korda aeglasemalt.

„Prokuratuuri on laekunud kiri palvega kontrollida Pirita detailplaneeringute seaduslikkust,” kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai. „Prokuratuur vaatab selle läbi ja vastab avaldajale seaduses ette nähtud 30 päeva jooksul.”

Arendusprojekt

Mida ärimehed soovivad?

Pirita tee 28 kinnistu  ja Maarjaheina tänava  äärsed krundid

Detailplaneeringu järgi soovivad Pirita Kinnisvara OÜ ehk Igor Pihela ja ehitusfirma Skanska rajada kaheksateist kuni kuuekorruselist maja, kus oleks arendajate ametliku plaani järgi kokku umbes 380 kuni sajaruutmeetrist korterit.

Spetsialistid ei pea nii suurte korterite müüki reaalseks ning kinnisvaraarendajate igapäevane trikk ongi ehitada tegelikult küll väiksemaid, ent selle arvel rohkem kortereid. Selle loogika järgi hindavad ehitusvaldkonda tundvad inimesed, et rajooni rajataks ligikaudu 700 korterit. Praegu kehtiva planeeringuga nähakse alale ette kuus ühepereelamut. Kui arvestada ühe korteri peale keskmiselt 1,3 autot, tähendaks see Pirita teele igaks päevaks juurde umbes 1000 sõidukit.

Pirita tee 32 ja 50 ning Maarjamäe tn 11 detailplaneering

Osaühing Kantauro (Anatoli Kanajev). Ühe kinnistu sihtotstarve on praegu ärimaa, teisel tootmismaa ja kolmandal hoopiski sotsiaalmaa.

Kanajev soovib platsile rajada 225 toaga spaakeskuse, mis tähendaks kokku umbes 400–450 külalist, 200 sõiduautot ja bussi. Pirita tee läbilaskevõime on aga piiratud.

Kommentaar

Minu olukorda kasutatakse ära

Viktor Kaasik

advokaat

Olen praegu halvas olukorras. Piritaga oli niisugune lugu, et mina olin kategooriliselt vastu Pirita detailplaneeringu esimesele versioonile, kus olid tornelamud. Hiljem sõlmisime arendajaga – Eesti Näitustega – põhimõttelise kokkuleppe, et kui need tornid likvideeritakse ja sinna tulevad kolme-neljakorruselised elamud, siis me oleme selle detailplaneeringuga nõus. Enamik nende elamute omanikke oli sellega nõus. Nii see detailplaneering tehtigi ümber, tornid võeti maha ja minu meelest tehti sellest täiesti mõistlik detailplaneering. Oli kaks alternatiivi: kas sinna jääb selline suletud territoorium, kus on plekist hallid – nii nagu praegu on –, või tuleb sinna normaalne elukeskkond. Praegu kehtiva detailplaneeringu järgi võiks Eesti Näitused oma halle laiendada, aga kui teha sinna linnavillade tüüpi majad ja seada korda transport, on see minu meelest palju mõistlikum.

Enamik omanikke sai sellest aru, aga Pirita selts kaebas selle vahepeal kohtusse, kuid see jäeti esimeses ja teises astmes läbi vaatamata. Nüüd kasutavad mingisugused jõud lihtsalt ära olukorda, milles ma praegu olen.