Viktor Trasberg: järsk alkoholiaktsiiside langetamine tooks kindlasti rohkem kahju kui kasu
Kuidas need numbrid küll saadakse? Kui väidame, et raha voolab Lätti, siis peab see kuskil karutapjate büdžetis ka näha olema. Olgu rõhutatud, et Eesti saab kaotada ainult seda raha, mida lätlased suudavad üles korjata. Kui eestlastelt saadud tulunumbrit Läti eelarves ei ole, siis seda me pole ka kaotanud.
2017. aastal vähenes Eesti aktsiisilaekumine 30 miljoni võrra, umbes samapalju kogusid lätlased alkoholiaktsiise rohkem. Tundub nagu otsene seos olevat. Eelmisel aastal suurenes hinnanguliselt laekumine Lätis samuti 28 miljoni euro võrra, Eesti kohta lõplikke numbreid veel pole, aga kasv tuleb loodetavasti Lätiga samas suurusjärgus. Põhinen siinjuures Eesti ja Läti rahandusministeeriumi andmetele.
Alkoholiaktsiisidele lisandub käibemaks, mis Lätis on kõrgem kui Eestis. Laias laastus moodustab õlle käibemaks suurusjärgus 50-60% ning viina puhul ühe kolmandiku aktsiisiga võrreldes. Lööme numbrid kokku. Kokku maksimaalselt võimalik lätlaste saak eestlaste lisakoorimiselt ühes aastas saab olla 45 miljonit eurot. Need numbrid põhinevad eeldusel, et eestlased jõid ainuisikuliselt ära kogu lisandunud alkoholikoguse.
Õlle-ekvivalendis tähendaks see olukorda, et lisaks Eesti koduturu 80 miljonile liitrile õllele tarbiti samasuur kogus lisaks veel Läti kraami. Pole vist loogiline! Seega, hindaksin Lätti läinud eestlaste alkoholimaksude tasemeks maksimaalselt 30-40 miljonit eurot aastas. No ei ole Läti eelarves neid eestlaste sadu miljoneid!
Me ei saa Lätis müüdud Eesti õllele arvestada juurde Eestis kehtivat aktsiisi ja siis nimetada siis seda „kaotatuks". Saame kaotada ainult seda, mida lätlased suudavad üles korjata! Kui me aga püüaksime lisada veel teiste Lätist ostetud kaupade käibemaksu, siis tuleks vaadata Eesti kaupmehe, mitte valitsuse otsa. Mis põhjusel küll meie ehituskaup niipalju kallim peab olema kui Lätis?
Võtame mikroökonoomika appi
Alljärgnevalt tahaks esitada ühe tavapärasest mikroökonoomika kursusest tuntud maksustrateegia kirjelduse. Võtame aluseks hiljutise Eesti Õlletootjate Liidu raporti, kus välja toodud arvud näitavad, et eelmisel aastal müüdi kodumaal 66 miljonit liitrit ja Läti piiril 27 miljonit liitrit õlut. Eeldame, et kogu Lätis müüdud õlle ostavad ära eestlased.
Võtame need numbrid aluseks ning arvutame lihtsustatult aktsiiside tingliku koguse keskmise õlle alusel Eesti aktsiisimäärade alusel. Selle tulemusel saame Eesti siseturu aktsiiside tasemeks 56 miljonit ja Läti müügi aktsiiside väärtuseks 23 miljonit. Eesti puhul langebki see enam-vähem kokku tegeliku õlleaktsiisi laekumistega 2018 aastal. Päriselus on lugu muidugi keerulisem, sest erineva mahuga tootjatel on erinevad maksumäärad ja ka müüdav õlu on erineva kangusega.
Ja nüüd teeme sellise triki, et arvutame mõlemad aktsiisilaekumised eelmise aasta Läti aktsiisimaksumäärade alusel. Saame vastavalt Eestis 23 miljonit ja Läti piiril müüdava õlle aktsiisilaekumiseks 9 miljonit eurot. Kui Eesti alandaks aktsiisi Läti tasemele, siis jäävad ostjad koju ning korjaksime nüüd Eestis kokku 32 miljonit eurot õlleaktsiisi. Aga - see on ainult 57% täna tegelikult Eestis kogutavast õlleaktsiisi kogusest! Aktsiisimäärade alandamine Läti tasemele vähendaks oluliselt Eesti kogulaekumist. Antud näite puhul ostjate tagasitulek Lätist ei katnud Eesti aktsiiside alalaekumist. Veelkord, madalamad aktsiisid toovad tarbimise Lätist tagasi, aga see ei kompenseeri Eestis aktsiisimaksude vähenemist.
Seega, Eesti õlleaktsiisi alandamine Läti tasemele viiks meie eelarvest koheselt minema vähemalt kolmandiku aktsiisiraha. Väide, et siis juuakse sellevõrra rohkem, tähendab otseselt üleskutset rahva tervise hävitamisele. Alkoholiaktsiiside järsu tõusuga kaasnev probleem oli ikka muus - see moonutas Eesti tarbija käitumist, tekitas poolkuritegelikke võrgustikke ja lisas oma panuse ühepäevaturistide arvu vähenemisele. Aga väär oleks ka alkoholihinna alandamise kaudu kuidagi tarbimist õhutada ja püüd säilitada alkoholiaktsiisi laekumine meie eelarvesse. Alkoholitarbimine on vähenemas kogu meie regioonis ja odav õlu Soome turisti tagasi ei too.
Olen pikka aega olnud kriitiline tarbimismaksude ja sealhulgas alkoholiaktsiisi tõstmise suhtes ning jään oma seisukohale ka täna. Aga peaks olema ilmselge, et järsk alkoholiaktsiiside langetamine tooks kindlasti rohkem kahju kui kasu. Aktsiisimäärade stabiliseerimine, sihipärane selgitustöö ja emotsioonide ohjamine aitab meil olukorra mõistusepäraseks tagasi kujundada. See oleks nii rahva tervise, tarbija rahakoti ja riigikassa ühine huvi. Aga veel enne seda tuleks lõpetada demagoogilised jutud sadadest Lätile kingitud maksumiljonitest või panna lauale allikad ja arvutused, kuidas sellisele tulemusele on jõutud!
