Viljapõlde kimbutavad haigused ja tuulekaer
“Alles vaatasime põlde üle. Kartulipealsed peaksid olema praeguseks vähemalt 50 sentimeetrit pikad, aga on mõnes kohas poole väiksemad,” ütles Niisuke.
Mädaniku vastu saab võidelda erinevate mürkidega. “Korralik mürk, millest kasu on, maksab 500 krooni hektari kohta,” ütles Aaspere kartulikasvataja Õie Reineberg. “Inimesed peavad seda kalliks ja ka poodides on enamasti müügil odavamad ja vähese efektiivsusega vahendid.”
Reineberg tähendas, et tema enda kartulid kasvavad tänavu hästi.
Lepna lähedal 12 hektaril kartuleid kasvatav Silvi Tammik on samuti hetkeseisuga rahul. “Alt läksid need, kes mürgitasid esimesel korral kontaktse mürgiga, mis mõjub pinnapealselt. Süsteemne mürk tungib taime sisse, kasutegur on suurem ja hind muidugi kallim,” rääkis ta.
Tammiku sõnul on Eestis ringi sõites näha palju lehemädaniku käes pruuniks tõmmanud põlde, mis on lausa katastroofilises olukorras.
Vilja kasvu ei ole vihmane juuni suutnud rikkuda, kuid probleemiks on kujunemas kiiresti leviv tuulekaer, mis kultuursordi üle võimutsema kipub.
Põldudel, kus vihmaga ei olnud võimalik tõrjet teha, on umbrohi ennast viljast kõrgemaks kasvatanud. “Tuulekaer on tegelikult põllumehele katk,” ütles Andres Lindam teravilja kasvatavast OÜ-st Aru. “Üldiselt on viljaga kõik korras, aga tuulekaera vastast keemilist tõrjet täielikult teha käib põllumeestele üle jõu.” Keemilise mürgi hind ongi tõrje suurim takistus.
Tuulekaer valmib varem ja puistab oma seemned mulda, kus need järgmisel aastal suuremahuliselt tärkavad. Mõne aastaga saavutab umbrohi sellise ülekaalu, et põhikultuur jääb nõrgaks ja lamandub.
Et tuulekaera seeme levib ilusa ilmaga kergesti, siis ei ole üksikute põllumeeste umbrohutõrjest kauaks kasu. “Kui mullamassiiv on seemet täis, siis tuleb sellega aastaid võidelda, aitab ainult ühine töö ja kõrgendatud teadlikkus,” ütles Andres Lindval, kelle sõnul on riigi tasandil murest siiani räägitud palju, kuid tehtud vähe.
