Edasiste otsuste seisukohast on tema sõnul oluline keskenduda järgmistele küsimustele:
- Kas Venemaa-vastased sanktsioonid suudavad täita oma eesmärki ja päästa Ukraina Venemaa surve alt?
- Kas sanktsioonide senine vähene tulemuslikkus on tingitud vahendite puudumisest, nende vähesest kasutamisest, selge ja eeldustega kooskõlas oleva eesmärgi puudumisest või avalikkuse ja ekspertide erinevast arusaamast selles soas, mis on antud olukorras edukus?
- Mida on võimalik lähiaastatel konfliktilahenduses saavutada ja milliseid uusi strateegiaid tasuks edu saavutamiseks kaaluda?
Majanduslikust ja tehnoloogilisest vaatenurgast on lääneriikidel Veebeli sõnul üksjagu potentsiaali Venemaa survestamiseks. Näiteks on ELi ja USA majanduste mahud vastavalt kaheksa ja kümme korda suuremad kui Venemaa majandus ning lääneriikidel on selge tehnoloogiline eelis võrreldes Venemaaga.
Veebel märgib, et viimaste aastate rahvusvaheliste suhete ja majanduse teemalised uuringud osutavad sellele, et sanktsioonide kasutamine on andnud vähe tulemusi ning üksnes sanktsioonide kasutamine ei ole piisav meede majandusliku surve ja poliitilise muutuse tekitamiseks.
Arvestades viimaste aastate kogemusi rahvusvahelistes sanktsioonide rakendamisel näiteks Süürias ja Iraanis, ei tuleks liiga optimistlikult suhtuda ka Venemaa-vastaste sanktsioonide tulemuslikkusesse. Uuringutes on avaldatud arvamust, et sanktsioonid võivad olla eeskätt otstarbekastäiendav meede, mis eeldab rohkete eelduste olemasolu ja soodsaid globaalmajanduslikke asjaolusid (näiteks madal nafta hind).
Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamisel on EL piiranud end eeskätt sellega, et sanktsioonide rakendamisel on lähtutud selleks, milleks neil on õiguslik pädevus, jättes kõrvale selle, milliseid meetmeid tegelikult tulemuse saavutamiseks vaja oleks, tõdeb Veebel. Sanktsioonide rakendamisel on EL tema sõnul käitunud igati omaenda moraalsete standardite kohaselt, kuid jätnud karistamata peamised majandussektorid ja peamised poliitilised võtmeisikud (Vladimir Putin ja Dmitri Medvedev).
Praeguses sanktsioonide paketis on Venemaa mõjutamisel Veebeli sõnul jäetud kasutamata kaks peamist hooba: ligipääs finantsteenustele ja võimalus kaubelda energiakandjatega.
See viitab otseselt, et lääneriikide sanktsioonide esmane eesmärk on olnud säilitada piisvalt madalate kuludega oma poliitiline nägu. Meetmete valikul on oma roll olnud ka asjaolul, et hoolimata ettevõetud ühistest sammudest ei ole kõikide ELi liikmesriikide ootused Venemaa-vastaste sanktsioonide osas ühesugused.