“Eestis ei ole kindlustatud säästva metsanduse põhimõtete järgmine,” ütles Reiljan esmaspäeval metsanädalat avades. “Kui nii jätkame, pole loota metsarikkuse säilimist tulevastele põlvkondadele,” kirjutab Postimees.

Reiljani sõnul tuleks lähtuda 1997. aastal Riigikogus heaks kiidetud metsapoliitikast. Sellega kinnitati, et raiemaht saab olla aastas 7,8 miljonit tihumeetrit. Tegelikult on Eestis alates 1999. aastast alates igal aastal raiutud isegi 12 miljonit tihumeetrit metsa. Aastaga kasvab erinevatel hinnangutel juurde 7-11 miljonit tihumeetrit.

Eriti tugevasti laastavad raied kuusemetsi, mida ministri hinnangul võetakse maha kaks korda rohkem kui neid juurde kasvab. Mände langeb poolteist korda juurdekasvust rohkem.

Raieid saab Reiljani selgitusel piirata, täpsustades ja karmistades metsaseaduse sätteid. Metsakorraldus tuleks ministri hinnangul litsentseerida, et tagada metsade korralik inventeerimine ja metsamajanduse planeerimine.

Muutmaks tulemuslikumaks võitlust metsavaraste ja looduse rüüstajatega, kavatseb Reiljan tõhustada koostööd kolleegidega sise- ja justiitsministeeriumist. Tõsiselt tuleb uue ministri sõnul hakata tegelema ka uute metsade rajamisega, eriti erametsades.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve hinnangul tooks raiemahu vähendamine kaasa metsatööstuse krahhi. Kui raiemahtu vähendatakse, tekivad Talijärve hinnangul probleemid kogu Eesti majandusel. Puidu ja puidutoodete eksport annab ligi veerandi Eesti ekspordist. “Kõige suurema löögi saaksid maainimesed,” nentis ta.

Eesti ühe suurema metsatöötleja ja kokkuostja Stora Enso Metsa juhataja Rait Hiiepuu sõnul oleks metsatööstuse häving raiekärbete korral vältimatu. “Saetööstus on just jõudnud Euroopaga võrreldavale arengutasemele ja selleks on kõvasti investeeritud,” ütles ta. “Kärpimine tähendaks mitme saeveski seiskumist ja uute projektide peatamist. Kindlasti jääb palju inimesi tööta.”