VILLU ZIRNASK: Kõik tunglevad korraga ühe väljapääsu poole


Keerukad tehnoloogiaprojektid ei anna sageli tulemuseks tootlust.

Mida rohkem üritajaid, seda tihedam konkurents ? seda seaduspära ei vaidlusta ilmselt keegi. Samal ajal räägivad poliitikud ja konsultandid mitte üksnes Eestis, vaid üle maailma, et tee majandusliku edu ja jõukuseni viib teadmistepõhise majanduse ja innovatsiooni kaudu. Aga kas pole nii, et kui kõik ühe väljapääsu poole tunglevad, siis pääsevad õnnelikult läbi vaid vähesed?

Risk kasvab

Risk, et edu asemel toob innovatsiooni investeerimine pettumuse, kasvab, kui väikses riigis käsitleda ja soodustada üksnes suuri teadusuuringuid ja investeeringuid sisaldavat innovatsiooni. Sageli on juhtunud, et suured ja keerukad tehnoloogiaprojektid ei anna tulemuseks tootlust, mis õigustaks neisse investeeritud raha ja neile tehtud jõupingutusi. Näiteks võib tuua kolmanda põlvkonna mobiilside ja Iridiumi satelliitside, mis seni ei ole esimestele finantseerijatele suurt rõõmu toonud.

Kui innovatsiooni käsitleda laiemalt ? lihtsalt kui igasugust leiutamist, sektorist sõltumata, mitte üksnes parajasti kuumades tehnoloogiasektorites ? siis on edušansid suuremad, sest mänguväli on suurem ja erinevaid nišše rohkem. Turundusguru Seth Godin kirjutab möödunud aastal ilmunud raamatus ?Sisaldab tasuta auhinda: uus suur turundusidee?: ?Kaks sammast ? massiivne reklaam ja tohutud uurimis- ja arendusinvesteeringud ? on murenenud. Tõenäolisemalt toovad võidu odavad, kuid leidlikud innovatsioonid. Innovatsioonid, mis pakuvad kliendile tasuta auhinda ? omadust, mille lisamine ei maksa tootjale tervet varandust, kuid mis muudab põhjalikult viisi, kuidas tarbija tootest või teenusest mõtleb.?

Odavad uuendused

Godin toob taolise innovatsiooni näiteks sporditoidu PowerBar ? igaüks, kes teadis, et sportlased tahavad süüa enne ja pärast pingutust ning pingutuse ajal, oleks võinud leiutada selle nüüd mitme miljardi dollariliseks kasvanud tootekategooria. Samalaadne lugu on Swatch? i kelladega, enne mida kogusid kelli vaid miljonärid. Need innovatsioonid ei ole nõudnud massiivseid investeeringuid, kuid on tööd ja tootlust andnud päris paljudele.

Tulevikku silmas pidades on ennatlik alahinnata ka praegu suhteliselt madalate palkadega teenindussektorit. Suurem osa inimese vajadusi on ju endiselt üsna maalähedased, me ei ole muutunud helendava kera moodi puhtast intelligentsist olenditeks nagu liiguvad ringi friigiseriaalis Star Trek. Võib-olla veel muutume ? vähemalt tehnoloogiaguru ja Edisoni mantlipärijaks tituleeritav Ray Kurzweil ennustab hiljuti ilmunud ja hästi müügiks minevas raamatus ?Singularity is near?, et järjest kiirenev tehnoloogiarevolutsioon muudab juba 40-50 aasta jooksul inimest põhjalikult.

Ent raskem kui Kurzweilile, on leida vastuväiteid prognoosile, mille leiab Maailma Turismiorganisatsiooni väljaandest ?Maailma turism 2020. aastal?: ?Aastaks 2020 on tehnoloogia tunginud kõigisse eluvaldkondadesse. Automatiseeritud teenused on muutunud normiks, kõige kohta on võimalik infot saada ja vahetada kodust lahkumata. Selle tulemusel hakkavad inimesed ihaldama inimlikku kontakti.? Ja ihaldusväärse teenuse hind teadagi tõuseb.