VISA keeldus lunaraha maksmisest
“Me oleme ehitanud turvamüüri turvamüüri taha, kuid ometi pääsesid nad läbi,” tunnistab VISA esindaja. “Informeerisime läinud nädalal tulnud nõudest Scotland Yardi ja FBI-d.”
VISA omanikke on maailmas 800 miljonit. Eesti kaardiomanike hulk on sellega võrreldes tühine, nagu ka meie osa VISA-tehingutes, mis aastas ületab 25 triljonit Eesti krooni. Kui häkkeritel peaks VISA peatamine kas või üheks päevaks õnnestuma, tähendab see miljardite Eesti kroonidega võrreldavat kahju.
Eesti ametkonnad on häkerdamisest teadlikud, kuid nende meelest see meie kaardiomanikke otseselt ei häiri.
“Praegu ei ole tegemist sellise vargusega, kus kopeeritaks kaartide numbreid, mis on kaardikasutaja seisukohalt ohtlikum – tema arvel olevat raha võidakse seejärel üsna vabalt kasutada,” öeldi Õhtulehele. “VISA korporatsiooni arvutisüsteemi ähvardav oht on eeskätt Londoni arvutiinseneride mure ja teadaolevalt on seal võetud tarvitusele üsna rangeid abinõusid edasise võimaliku kahju vältimiseks.”
Arvutigurudele maksab keegi häkerdamise eest
Suurbritannias on ühtaegu sisse murtud vähemalt 12 suure rahvusvahelise firma arvutisüsteemidesse ja sealt viidud hinnalist teavet, teatas pühapäeval Sunday Times. Scotland Yard kinnitab, et tegu on oma ala asjatundjatega, kes tarvitavad tipptehnoloogiat ning oletab, et keegi maksab sissemurdmiste eest heldel käel. Seega ei ole tegemist tavahäkkeritega, kes mõnda arvutivõrku sisse murdes enamasti vaid oma osavust näitavad ja uudishimu rahuldavad. Ka lunaraha nõudmine VISAlt näitab, et seekordsel häkerdamisel on sootuks muu eesmärk. Kuid ka üksikud häkkerid, nagu nädal tagasi heliplaadikaubamajja CD Universe sisse murdnud (väidetavalt venelane) Maksim, ei ole viimasel ajal raha nõudmisest tagasi põrganud.
Eestis on kolmveerand miljonit pangakaarti
VISA on levinuim krediitkaardisüsteem maailmas, mis Eestis pole siiski võrreldes deebetkaardindusega kuigivõrd levinud. Deebetkaarte oli meil aasta algul kasutusel üle 738 000. Kohalikes poodides on deebetkaartide kasutamine küllalt käepärane ja krediitkaardiga võrreldes odavam, mistõttu viimaseid on endale hankinud peamiselt tihti välismaal käivad inimesed – mõnda tehingut, näiteks auto rentimist, on piiri taga krediitkaarti omamata praktiliselt võimatu teostada. Üsna agaralt on neid kasutatud ka internetikaubanduses. Enim hangitakse endale sel moel heliplaate ja raamatuid. Kuid siiski suurenes deebetkaartide hulk Eestis aastaga rohkem kui 75 000 võrra, krediitkaarte hangiti aga läinud aastal juurde vaid tuhatkond.
