Vitsur: dollar jääb maailmarahaks veel mitmeks inimpõlveks
"Kui rääkida mingi maailmaraha põhimõttelisest võimalikkusest, siis siin midagi erakordselt uut ju ei ole. Enamiku ajaloolisest ajast on maailmakaubandus baseerunud maailmaraha - kulla ja vähemal määral ka hõbeda kasutamisel. Kaudselt käisid asjad nii ka Bretton Woodsi süsteemis, see on eelmise sajandi seitsmekümnendate alguseni, kus US dollar oli vahetatav kulla vastu ja ülejäänud turumajanduslikud valuutad omakorda seotud dollariga. Bretton Woodsi süsteemi lõppemisega väljus kuld mängust ja alles jäi dollar, millega sai tasuda arveid, kuid mille vahetamise kohustust millegi muu kui mõne teise dollari vastu Ameerikal polnud," ütles Vitsur.
"Paraku on läinud nii, et samamoodi, nagu ühel päeval ei suutnud kulla alusel olnud dollar enam maailmaraha funktsiooni täita, on selle ülesande täitmine muutunud keeruliseks ka tänasele dollarile. Kui seitsmekümnendatel ei pidanud vastu USA Fort Knoxis hoitav kullavaru, siis nüüd andis järele USA majanduslik tugevus. Bretton Woodsi järgne rahakorraldus ei saa enam kauaks muutumatult püsima jääda, sest ta pole enam kasuks ega ka jõukohane Ühendriikidele, samuti pole nõrgeneva dollari priviligeeritud rolli säilimisest huvitatud tohutuid USD reserve omavad kuid kiirelt kasvavad arenguriigid. Lõppkokkuvõttes pole see ka kasuks kogu maailma majandusele. Lahenduse leidmise teeb pakilisemaks ka see asjaolu, et lisaks Ühendriikide positsiooni nõrgenemine maailmamajanduses ei kattu USA rahapoliitilised huvid vajalikul määral muu maailma huvidega," jätkas Vitsur.
Vitsur jätkas, et sellele vaatamata ei paista kulda või sõjajärgsete aastate dollarit asendavat raha kuskilt tulemas, kuigi seda oleks vaja.
"Kulla tagasitulek pole ilmselt otstarbekohane aga kui raske on tänapäevase tõelise ühisraha sünd, seda teame euro kasvuprobleemidest vägagi hästi. Selles maailmas, kus elavad lihast ja verest inimesed pole see ilmselt võimalik. On ilmne, et dollar jääb veel inimpõlveks või paariks maailma kõige levinumaks valuutaks, euro võib oma kohta hoida ja isegi mõnevõrra tugevdada. Kuid praegustest arengutest paistab välja ka kiirelt kasvavate majandustega riikide, BRIC maade, eriti aga Hiina rahvusliku valuuta positsiooni kiire tugevnemine. Kuid Hiina ja teiste rahvusvaluutade asumine reservvaluutade ritta ei saa toimuda väga kiirelt, sest selleks peavad need rahad muutuma täiesti vabalt konverteeritavaks, millest aga näiteks Hiina pole hetkel üldsegi huvitatud, sest talle meeldib ise vahetuskurssi fikseerida," sõnas Vitsur.
Vitsur jätkas, et samas on selge, et mitmele olulisele valuutale tuginev rahasüsteem on tunduvalt keerulisem ja konflikte põhjustav kui seda oli dollari hegemoonile põhinev.
"Mulle tundub, et neid konflikte ette aimates ja leevendada püüdes pakkuski IMF välja oma ettepanekud uue maailmaraha loomiseks. See raha ei saaks kuskil igapäevaseks käibevahendiks vaid oleks ankruks, mis aitaks rahaturgude ja rahvuslike valuutade kõikumist vähendada, hoida korda rahvusvahelises raharingluses. Omal moel oleks see omalaadseks rahamajanduslikuks WTOks, mis kehtestaks valuutade osas analoogilised mängureeglid nagu seda tehti WTO leppega kaubanduses," kommenteeris ekspert.
"Seda kui keeruline sellisele leppele jõudmine saab olema ja kui raske on toimiva mehhanismi loomine, võime ette kujutada nendest raskustest, mis on seotud hoopis väiksema ja lihtsama süsteemi loomise ning käigushoidmisega Euroopas. Kuid nii nagu maailm vajas ühtset kauplemiskorda, vajab ta ka midagi sellist, millele võiks toetuda maailma raharinglus. Alternatiiviks oleks valuutasõjad multipolaarses maailmas, mille saabumiseks ei tuleks mitte kellelgi mitte midagi võtta," lisas Vitsur lõpetuseks.
