«Elektrituru avanemise juures on kõige olulisem, et sellega odav elekter lihtsalt kaob ära,» rääkis Vitsur. «Vähese elektritarbimisega inimeste jaoks ei pruugi veidi suurem elektriarve aga eriti jalustrabav olla.»

Reguleeritud hindadega võrreldes kallineb elekter vabaturul umbes 50%, mis elektriarves tähendab umbes 20-protsendilist hinnatõusu, sest ülejäänud osa elektriarvest ehk võrguteenuse tasu ning maksud ei sõltu turu avanemisest, kirjutas ajaleht Pealinn.

Madalapalgaline Eesti tarbija peab aga ikkagi hakkama elektrit ostma Põhjamaade turult n.ö võrdsetel tingimustel palju rikkamate norralaste, rootslaste ja soomlastega.

«Pika aja peale arvestatuna teeb enam-vähem sama välja ka see, kas inimene valib mingi fikseeritud hinnaga paketi või siis jääb üldteenuse kasutajaks,» ütles Vitsur.

«Kokkuvõttes tuleb ju hakata elektri eest maksma turuhinda ja ükski pakett ei saa sellest väga erinev olla.»

Vitsur tõi välja kolm mõjurit, mis elektri hinda suunama hakkavad. «Esiteks, mis toimub Lähis-Idas, milline on nafta hind maailmaturul,» seletas Vitsur.

«Teiseks, milline on ilm, kui külm on talv ja kui palju on vaja kütta, kui palju sajab vihma ehk kui palju odavat hüdroenergiat parasjagu toodetakse. Kolmandaks, kui palju lisandub taastuvenergiat, mille toetamine tuleb tarbijal samuti kinni maksta.»

Kindlasti aga ei piirdu elektri hinna tõus ainult mõjuga inimeste elektriarvele. «Seda võib võrrelda euro tulekuga – euro käibelevõtt oleks pidanud hindu tõstma vaid tühiselt, ümardamise võrra,» rääkis Vitsur. «Kuid euro tulekut kasutati ettekäändena üldiseks suureks hinnatõusuks. Samuti on peaaegu alati olnud elektri hinnatõusudega, mida on ikka kasutatud ettekäändena hindade tõstmisel.»

Arvestuslikult maksavad kodutarbijad tuleval aastal elektri eest ligi 27 miljonit eurot enam kui tänavu. Umbes 15 miljonit sellest saab endale Eesti Energia ja ülejäänud 12 miljonit eurot läheb uutele elektri edasimüüjatele.