Vitsur: laen lükkaks euro tuleku aasta võrra edasi

Majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul tähendaks edasise eelarvekärpe asendamine laenuga euro kasutusele tulemist kõige varem 2012. aastal.

„Kui me tahame üle minna eurole ning selleks vajalikud kriteeriumid täita, siis me defitsiiti suurendada enam ei saa,“ rääkis Arengufondi majandusekspert Vitsur Päevaleht Online’ile.

„Kärpimistega tuleb edasi minna, kõikides majandussektorites. Samas ei tohi kärpida neid kohti, mis tooksid kaasa majanduse näljasurma. Peame hoidma alles töökohti, tegema seda, mida on vaja teha, kuid ei tohi raha raisata,“ jätkas ta.

„Tegutseda on vaja kiiresti. Maailm muutub tormiliselt meie ümber ning kui me istume ja ei tee mitte mida, peale selle, et veebruaris mingis ulatuses kärpisime eelarvet. Praegune eelarve ei vasta riigi rikkusele, meie tegelik rikkus väiksem,“ sõnas Vitsur.

„Kui võtame 5 miljardit laenu, siis lükkame eurole üle mineku kindlasti ühe aasta võrra edasi,“ arvas ta.

„Teiseks pole Eesti välislaen kokkutõmbuva majanduse tõttu enam mitte 108 protsenti, vaid aasta lõpuks pigem 120 protsenti SKT-st. Ja kas meile üldse laenataks ning mis protsendiga?,“ ütles Vitsur.

Majandusteadlase hinnangul on siiani kõik signaalid tulnud sellised, millest võib välja lugeda, et euroga liitumise tingimuste latti allapoole lasta ei kavatseta.

„Küsimus ei ole selles, kas kriteerium euroga liitumiseks peab eelarvepuudujääk SKT-st olema alla kolme protsendi. Euro on konkurentsivõimeliste majanduste ühisvaluuta ning kui majandused nõnda kõiguvad nagu siinpool Läänemerd, siis ma ei usu, et Euroopa keskpank ruttab meile päästerõngast ulatama,“ rääkis Vitsur.

„Ma ei usu, et Euroopa hakkaks tagant kiirustama meie liitumist eurotsooniga,“ jätkas ta.

„Põhiprobleem ei ole selles, kas meil euro on või ei ole, vaid selles, et meie kulutuste tase on meie tootmisefektiivsuse ning konkurentsivõimega liiga kõrge,“ arvas Vitsur.

Endine rahandusminister Taavi Veskimägi kirjutas tänases Eesti Päevalehes, et kui soovime liituda 2011. aastast eurotsooniga, siis aega selleks, et täita liidu asutamislepingu kriteeriume, säilitades samal ajal lootuse praegusele euro ja krooni vahetuskursile, on meil jäänud ainult selle aasta jooksul.

„Kui riigikogu ei võta vastu juuniks teist, 2009. aasta kulusid vähemalt viie miljardi krooni ulatuses vähendavat lisaeelarvet, kui valitsussektori eelarvepuudujääki ei suudeta suruda alla kolme protsendi SKT-st, siis võime lugeda võimaluse euroga liituda luhtunuks,“ kirjutas Veskimägi.