Vjatšeslav Leedo ja tema poliitikutest sõbrad: Karilaid, Palts, Laanet, Saar, Seli ja teised
Jaanus Karilaid
Keskerakondlane Jaanus Karilaid on viimasel ajal parlvaevateemadel üks aktiivsemaid sõnavõtjaid. Ühelt poolt on loogiline, et opositsioonipoliitik kasutab võimalust koalitsioonipoliitikute kritiseerimiseks, aga samas on tajuda ka kerget igatsust aegade järele, kus parvlaevad sõitsid täpselt ja selle maksumuse osas surusid inimesed lihtsalt silmad kinni.
Näiteks kirjutas Karilaid hiljuti Urve Palost nõnda: "Viimane aga tausta ei teadnud ega tunnetanud, Reformierakonna 4 sidrunit jäid paigale ning värske minister nägi ainulaadset võimalust näidata koht kätte pahale kapitalistile. Näiliselt tõeline sotsialistlik võitlus, aga sisuliselt eirati õigusriigile omaseid käitumisreegleid ja avaliku halduse läbipaistvuse algpõhimõtteid. See poliitiline edevus segatuna poliitilise korruptsiooniga võib minna veel lähitulevikus rahva rahakotile kallimaks maksma kui lubatud."
Tõnis Palts
Ettevõtja ja IRLi liige Tõnis Palts oli Leedo asjus justkui kahe tule vahel. Ühelt poolt algatas parvlaevaliikluse riigi kätte võtmise tema enda erakonnakaaslane Juhan Parts, keda Palts järjekindlalt kaitseb. Samas on Palts Saaremaa mees nagu ka Leedo. Parvlaevaliikluse riigi kätte võtmist on Leedo kogu aeg kritiseerinud, sest tema hinnangul on riik halb peremees.
"Ehk jõuab lõpuks ka saarte praamiliikluse kontekstis nüüd Tallinna Sadama jama valguses maarjamaalastele kohale, et riik on kõige halvem peremees. Enne oli selge, et kohviku hinnalisa sai endale saarlane Leedo. Nüüd aga saab selle Tallinna Sadam, millele lisandub veel Aini katuseraha," kirjutas ta Facebookis peale Tallinna Sadama eelmiste juhtide Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahistamist eelmisel aasta.
Kalle Laanet
Samuti Saaremaalt pärit reformierakondlane Laanet on kogu aeg olnud Leedo paadis. 2014. aasta kevadel vahetus Eestis valitsus ja majandusministriks sai Juhan Partsi asemel Urve Palo. Mõned kuud jätkas Palo Partsi liini, seejärel toimus aga üks võimupoliitikute arutelu, mille käigus surusid koalitsioonikaaslased Palole peale lahenduse, mille käigus riik ei oleks hakanud ise laevasid ehitama, vaid pidi korraldama konkursi eeldusega, et teenuse pakkujal on laevad endal olemas. Mõistagi oleks selline lahendus mänginud konkursi Leedole kätte.
Laanet kiitis seda lahendust. "Minu arvates ei ole riigil kusagilt võtta 140 miljonit eurot, mis kuluks uute parvlaevade ehitamiseks," väitis Laanet. "Riigil oleks olnud võimatu ehitada uusi parvalevu 2016. aasta sügiseks." Laaneti esimene väide oli ekslik, aga tundub, et teise osas oli tal õigus.
Mõned kuud hiljem tegi Palo kannapöörde ja naases Partsi vana plaani juurde, lastes Tallinna Sadamal laevad ehitada. Leedo viis selle peale oma laevad Saksamaale ja tõi Eestisse vanad künad. Laanet käis maksumaksja raha eest Saksamaal Leedo laevaliini avamisel.
Indrek Saar
Ülalmainitud 2014. aasta pöörde käigus oli Indrek Saar üks neid poliitikuid, kes toetas riigile laevade mitteehitamist ja leidis, et Leedole kaardid kätte mängiv konkurss on parim lahendus. Saare isa Jüri Saar oli kunagi Saare maavanem, sotside peasekretärina vastutas Indrek Saar teiste asjade seas ka erakonna rahastamise eest. Tõsi, raha saamist Leedo toetamise eest ta eitas, aga tunnistas, et on Leedoga kohtunud.
"Loomulikult. Oleme mõlemad saarlased. Mul oleks võimatu Leedoga mitte rääkida," ütles Saar intervjuu käigus, milles kaitses valitsuse otsust ise laevasid mitte ehitada.
Neinar Seli
Pikka aega Reformierakonda kuulunud ettevõtja Neinar Seli oli pikalt ka Tallinna Sadama nõukogu esimees. Tallinna Sadama korruptsiooni uurinud komisjoni hinnangul oli sadam kindlalt Seli käpa all.
Seli puhul on küsimus, miks venitas ta Tallinna Sadama nõukogu esimehena parvlaevahankega. Nimelt oli teada, et Leedo praegune leping riigiga saab läbi selle aasta 1. oktoobril ja siis on vaja uut lepingut Leedoga või alternatiivselt peavad riigil selleks ajaks olema oma laevad kusagilt hangitud. Kuna kusagil kai ääres sobivaid laevasid ootel ei ole, siis tuleb need valmis ehitada, mis võtab aega. Kui täna on laevade valmimine hilinemas, siis selle üheks põhjuseks on, et Tallinna Sadam venitas nende hankimisega.
Valitsus otsustas 2013. aasta septembris, et riik hakkab ise parvlaevaliiklust korraldama. Peaminister oli siis Andrus Ansip ja majandusminister Juhan Parts. Viimane andis Tallinna Sadamale käsu hakata asjaga tegelema, aga sadam hakkas jalgu järele lohistama ja venitas protsessi. 2014. aasta kevadel valitsus lagunes ja ametisse sai Palo. Nagu juba mainitud, toimus 2014. aasta suvel ootamatu pööre, mille käigus toimus katse teha Leedole sobiv konkurss. Mõned kuud hiljem, 2014. aasta sügisel, sai Tallinna Sadam aga uuesti käsu parvlaevu ehitama hakata.
2014. aasta sügisel hakati ellu viima plaani, millega Parts oli alustanud juba aasta varem. Kaotatud aasta on tõenäoliselt põhjuseks, miks mõned parvlaevad tõenäoliselt hilinevad ja miks kogu protsess maksumaksjale kallimaks läheb. Selles venitamises on Selil oluline roll.
