Vladimir Oberšneider: kaks aastat veel kasvame, siis kukume
Eesti aknaturu liider Glaskek piirab ülisuurtele tellimustele vaatamata odavate plastakende tootmist, sest näeb ette ehitamise vähenemist kolmandiku võrra.
“Järgneva viie aasta jooksul kahaneb Eesti ehitusturg kolmandiku võrra,” ütleb Glaskeki nõukogu esimees Vladimir Oberšneider. “Kahe aasta jooksul jätkub kasv veel inertsi mõjul, kuid siis väheneb ehitatavate ja rekonstrueeritavate hoonete arv järsult.”
Eesti ehitusturg on praeguseks jõudnud seniolematusse tippu ning tähtajad pikenevad.
Kuid oodatav kriisistsenaarium likvideerib suure osa ligi 70 aknafirmast. “Ettevõtted suletakse ja nende töötajad tulevad minu juurde,” lausub Oberšneider.
Ellu jäävad need, kes on kanda kinnitanud naaberturgudel. Näiteks Läti ehitusturg, mis on Eesti omast paar aastat taga, hakkab Eesti turu languse ajal just tippu jõudma.
Lisaks aknatootjatele elavad nõudluse vähenemist üle ka näiteks tsemendi- ja katusematerjalide tootjad.
Glaskeki tehased töötavad nii Daugavpilsis kui ka Peterburis. Kuid hoogsalt tegutsetakse ka põhjamaades, isegi eksootilisena tunduval Islandil. Tänavuse aasta lõpus hakatakse ehitama Soome ehituskontserni YIT peakontorit Helsingis.
Peterburi ühel suurema potentsiaaliga kinnisvarakrundil asub Glaskeki tehas, mis toodab iga päev 100 akent. Selleks et kinnisvaraarendajatele mitte jalgu jääda, kolitakse tehas lähiajal linna piiri taha Leningradi oblastisse.
Naisevõtt päästab turu
Kodune turg aga hakkab viie aasta möödudes taas mõõdukalt kasvama. “Inimesed abielluvad ja soovivad omaette eluaset. Kui lahutavad, siis nõudmine uue elukoha järele suureneb taas,” räägib Oberšneider.
Ka annavad uuele tõusule hoogu maakonnakeskused, kuhu on seni investeeritud vaid näpuotsaga. Näiteks Ida-Virumaa ühes juhtivas linnas Narvas valitseb korralike büroopindade puudus.
Niimoodi tagatakse Oberšneideri hinnangul igal aastal vähemalt 300 000 m2 ulatuses uute elamispindade ehitamine.
Praeguse nõudluse põhjal võiks Glaskek ehitada näiteks Tartusse senisest kolm korda võimsama plastaknatehase ja panna ülejäänud tootmisüksused kinni.
Tehases, mille võimsus algaks 500 aknast vahetuses, võiks kasutada tehnoloogiat, kus inimkäte osalus akna valmistamisel piirdub mõne abistava liigutuse ja robotite kontrollimisega. Selline tehas kataks nii Eesti, Läti kui ka Leedu vajaduse.
Samuti ei muudaks pikenevad veod akna hinda oluliselt suuremaks. Näiteks Eesti piires akende vedamine maksab lisaks ruutmeetri hinnale ligi kümme krooni.
Kuid moodsasse plastaknaliini pole mõtet investeerida, sest praegu turgu valitseva plastakna aeg saab ettevõtte juhtide hinnangul lähiaastatel läbi. Plastaken on nn odav rahvatoode, mida praegu kasutatakse valdavalt nii eramute kui ka korrusmajade ehitamiseks.
Tulevikus kasutatakse plasti enamasti üksnes riigi tellimusel ehitatavates koolides ja ametiasutustes. Eratellijad hakkavad seda odavuse pärast tellima üksnes tootmishoonetesse ja garaazˇidesse. Esindus- ja eluhooned kaetakse aga kas alumiiniumkonstruktsioonidel põhinevate või puitakendega.
Plastakna taga elavad inimesed ei pea kartma, et ühel ilusal päeval puhub tuul neile otse tuppa. Saksamaal on plastaknaid valmistatud juba viiekümnendate keskpaigast alates. Toona valmistatud aknad teenivad inimesi edukalt tänapäevani, ilma et nende kvaliteet oleks halvenenud. Ainult mudelid ja kasutamisnõksud on muutunud.
Tulevikuaken tehakse Tartus
Glaskek valmistub Tartus avama Eesti suurimat puitakende tehast, millele langeb tulevikus lõviosa ettevõtte sellelaadsest toodangust.
Puitaken maksab plastaknast kolmandiku kuni kolm korda rohkem ja rahvas hakkab seda ehitusturu kokkukuivamise järel eelistama, usutakse ettevõttes.
Tartu puitaknatehase planeeritud mahuks kujuneb 250 akent päevas. Tootma hakatakse enam kasutatavaid sissepoole avanevaid aknaid.
Kommentaar
Sander Danil
Hansapank Marketsi
analüüsiosakonna juhataja
Turu langus kolmandiku võrra oleks täielik krahh, kui see toimuks ühe aasta jooksul. Kui Eesti ehitusturg aga kasvab järgmised kaks aastat kokku 30 protsenti ja siis langeb tagasi praegusele tasemele, võime nähtust nimetada pikaajaliseks languseks või korrektsiooniks.
Kuna ehitussektor seisab pikaajalistel lepingutel, siis pole karta, et ehitaja tuleb ühel hommikul tööle ja enam pole midagi ehitada.
See langus, mis toimub praegu kinnisvaraturul, ei pruugi ehitussektorit nii tugevalt mõjutada. Suhteliselt viletsate korterite eest küsiti äsja müstilisi hindu, millega neid mitte kunagi polnud võimalik müüa. Kui tehinguid tehakse nüüd spekulantide otsustest odavamalt, siis vajadus uute ehitiste järele pole kuhugi kadunud.
Kommentaar
Jevgeni ŠevtšLõpetasin akende tootmise juba kaks aastat tagasi ja osa seadmeid müüsime Glaskekile.
Olukorras, kus Eestis tegutseb 70 aknatootjat, on muid raha teenimise viise.
Kasumlikkus jääb aknaäris alla kuue protsendi, mis muudab selle leiva väga kibedaks. Iga mees, kes tuleb metsast, hakkab aknaid tegema.
87 protsenti akna hinnast moodustab materjal. Klient ei taha seda mõista ja peab 50-protsendilise ettemaksu puhul ülejäänud osa tootja kasumiks ning hakkab sageli maksmisega viivitama.
Kümmekond aastat tagasi, kui turul oli viis aknategijat, tahtis Oberšneider konkurente välja kõrvetada. Ta on parandamatu optimist ja tahab seda veel praegugi.
Optimism on Oberšneideri peamine iseloomujoon, tänu millele ta üldse edasi liigubki. Kui mina saan sama vanaks kui tema, ei taha ma nii rasket tööd teha.enko
AS Vesmont, juhataja
