Võidab riik, kelle kaukasse kukub kosmos
Fakt, et riigid ja hiigelfirmad suuremal või vähemal määral Maa ümber olevat kosmoseruumi enda hüveks tööle tahavad rakendada, ei tulegi enam teab mis üllatusena. Ent võimsamalt võivad kosmose vallutamise lippu lehvitada USA, Hiina ja Venemaa. Jõudsalt püüab kaardile tungida ka Euroopa, mille tulemusel on kosmose suunal konkurents teravam kui eales varem.
Rahvusvaheliste kokkulepete järgi ei kuulu kosmos ühele riigile, nii tahavad oma osa koogist napsata kõik peamised võtmemängijad. Riike köidavad erinevad võimalused, mida kosmoseruum võiks pakkuda: olgu tegemist globaalse positsioneerimissüsteemiga, satelliittelevisiooni, raadio või mobiilside või isegi reklaami ja turunduse valdkonnaga. Aina suuremat populaarsust kogub muidugi ka kosmoseturism.
Ent leidub ka maavillasemat. Mõni kuu tagasi imbus avalikkuse ette Hiina kavatsus kaaluta olekus kasvatada vitamiinirikkaid tomateid. Väidetavalt on n-ö põllusaak kosmoses kasvatatud viljade puhul 10–20% suurem kui tavatingimustes, maa peal. Lisaks tomatitele on Hiinal olemas kosmoseköögiviljanduses kogemus ka riisi ning nisu puhul.
Suurt raha pööritatakse satelliitide ja süstikutega seotud ettevõtmises. Näiteks satelliitide tootmise, juhtimise ja maapealse tugisüsteemi loomiseks tekitatud majandusharu korjas turult juba paar aastat tagasi 89 miljardit dollarit. Sisuliselt saaks sama rahaga Eesti riiki majandada üle 15 aasta. 1996.–2002. aasta tulemuste põhjal ennustasid asjatundjad sellele sektorile 17 protsendi suurust aastakasvu. Lisaks maailmaruumi paigutatavatele süsteemidele annavad ärile oma panuse veel telekommunikatsioonifirmad, kes satelliidi abil toimuvateks telefonikõnedeks transponderit rendivad. Jämedat otsa satelliidipõhise telekommunikatsiooniteenuse turul hoiab enda käes USA, turuosaks 32 protsenti.
Satelliidiärist kasu saajate hulka ei maksa ka ainuüksi rahas mõõta. Lisaks rahalistele näitajatele toob sisse ka satelliittelevisiooni vaatajate arvu kasv. 2000. aasta andmete järgi saabus kosmose kaudu telepilt rohkem kui 67 miljonisse majapidamisse.
Turist kosmoses
Kosmos ei ole ka tavainimese jaoks enam sugugi kaugel. Olgugi et konkreetsetest kuupäevadest ei räägita, tegeletakse teaduskoridorides nn kosmoseliftiga, mis süstiku abita inimesi ja esemeid orbiidile toimetab. Peale selle on aja küsimus, millal praegused tehnoloogiad odavamaks muutuvad ning massidesse murravad. Nii võiksid kosmose pärida lapselapsed. Väidet lükkavad aga mõnevõrra ümber reaalsed faktid: kosmoseturistidelt küsitavad summad paisuvad oodatava odavnemise asemel hoopis suuremaks. Näiteks Iraani päritolu USA ettevõtja Anouseheh Ansari maksis Venemaa kosmoseagentuurile kümnepäevase kosmosereisi eest 25 miljonit dollarit. Eelmised kosmoseturistid, USA rikkurid Denis Tito (2001) ja Greg Olsen (2005) ning lõuna-aafriklane Mark Shuttleworth (2002) käisid lendude eest välja viis miljonit dollarit vähem.
Kosmos, Eesti ja teised
•• 16.–17. novembril arutati Eesti kosmosepoliitika töögrupi ja kosmoseagentuuri ESA esindajate kohtumisel Eesti ja Euroopa kosmoseagentuuri vahelise raamkokkuleppe visandit. Leping allkirjastatakse kõige varem 2007. aasta märtsi lõpus, millega saaksid ka eestlased tulevikus kosmoseprogrammides käe valgeks.
•• Praeguseni on jõus 1967. aasta nn avakosmose leping, mille algatasid USA, NSV Liit ja Suurbritannia ning mille on ratifitseerinud 98 riiki. Leping näeb ette, et kosmos peab olema uurimiseks vaba kõikidele riikidele ning keelatud on massihävitusrelvade paigaldamine kosmosesse.
•• Kuud ja muid taevakehi tohib kasutada vaid rahumeelsetel eesmärkidel, neid ei tohi reostada ja iga riik vastutab kahju eest, mida tema kosmoseaparaadid tekitavad. 1984. aastal jõustunud kokkuleppe, mis täpsustas Kuu rahumeelset kasutamist, on praeguseks ratifitseerinud vaid 12 riiki.
