Võimalus ellu jääda. Koroonakriis peaks ettevõtjatele andma ajendi tegemaks just seda

 (3)
Võimalus ellu jääda. Koroonakriis peaks ettevõtjatele andma ajendi tegemaks just seda
Foto: TTJA

Olukorras, mil suur osa tavakauplusi on suletud, on e-kaubandus saanud varasemast olulisemaks kanaliks - see võib paljudele kauplejatelele ollagi ainuvõimalik kauplemise viis. Eesti vähese elanike arvu tõttu on riigisisese internetikaubanduse turg siiski piiratud, seega tasuks kauplejatel suunata pilk laiemale turule.

Teise riiki laieneval e-poel tuleb end sealsete tarbijakaitsereeglitega kurssi viia ja oma tegevuses neist lähtuda. Mis on peamised ja olulisemad küsimused, mida peab teadma iga e-kaupleja, kes soovib tavapärase Eesti turu asemel oma tooteid või teenuseid pakkuda kogu Euroopa Liidu elanikele?

Millal kehtivad Eesti seadused, millal tarbija asukohariigi seadused?

Piirüleste tehingute puhul ehk olukorras, kus tarbija ja kaupleja ei asu samas riigis, olenevad tarbija õigused eelkõige sellest, kuhu e-pood on oma tegevuse suunanud - kas konkreetselt tarbija elukohariiki või on tarbija välismaise e-poe lehele ise sattunud. Kui e-pood on oma tegevuse suunanud tarbija asukohariigi turule, tuleb vaidluse korral lähtuda tarbija asukoha riigi seadustest. Näiteks kui Eesti e-pood pakub kaupu ka Läti või Soome tarbijatele, tuleb vaidluste korral lähtuda vastavalt Läti või Soome seadustest, sest tarbijat ei tohi ilma jätta sellest kaitstuse tasemest, mida pakub tema asukohariik.

Kas pretensiooni esitamise õigus on igas riigis samasugune?

Kui e-kaubanduse peamised reeglid, nagu 14-päevane taganemisõigus, nõuded ostueelsele teabele ja tagastamisega seotud kulude kandmine, on Euroopa Liidu tasandil täielikult ühtlustatud, esineb riigiti erinevusi pretensiooni esitamise õiguse osas. Näiteks Soomes on tarbijal puudusega kauba korral pretensiooni esitamise aeg konkreetselt piiritlemata, seega pikem kui Eestis kehtiv kaks aastat. Mistõttu tuleb Soome müüval Eesti kauplejal arvestada, et tootel ilmenva puuduse korral on tarbijal õigus esitada kaebus arvestades eseme eeldatavat kasutusiga. Rootsis on pretensiooni esitamise aeg kolm, Norras viis ning Iirimaal kuus aastat.

Pretensiooni esitamise õiguse osas on EL-i riikides ka teisigi erinevusi. Näiteks on pea pooltes liikmesriikides tarbijal kohustus esitada kaebus kahe kuu jooksu alates asjal puuduse avastamisest. Samas paljudes riikides, näiteks Soomes, Leedus, Saksamaal jpt, vastav kohustus puudub.

Millise aja jooksul tuleb toode parandada või asendada?

Kui enamus riikides tuleb puudusega toode parandada või asendada mõistliku aja jooksul, siis osades liikmesriikides on selleks konkreetsed tähtajad. Näiteks tuleb tarbija kaebus puudusega toote korral Sloveenias lahendada kaheksa päeva jooksul. Teatud riikides nagu Taani, Austria, Horvaatia, Kreeka, Island jt algab pärast toote parandamist või asendamist tarbijal uus kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

Kindlasti tuleb e-kauplejal arvestada sellega, et puudusega toote korral peab selle asendamine, parandamine või tagastamine kauplejale toimuma tarbijale tasuta, sest müüja vastutusele ei ole õigust kehtestada asukohapõhiseid piiranguid. See hõlmab nii veo-, posti-, töö-, reisi- kui materjalikulusid.

Millal on e-poe tegevus suunatud teise riigi turule?

Iga e-kaupluse puhul tuleb eraldi hinnata, millise riigi elanikud on tema sihtgrupp. Järgmised tunnused annavad alust arvata, et ettevõtja suunab oma tegevust tarbija alalise elukoha liikmesriiki:

  • keele või valuuta kasutamine, mida kaupleja oma asukohariigis ei kasuta; telefoninumbri ära märkimine koos rahvusvahelise suunakoodiga;
  • e-poe reklaamimine tarbija elukohariigis;
  • tippdomeeninimena ettevõtja asukohaliikmeriigi domeeninimest erineva nime kasutamine, nt Eesti ettevõte, kes kasutab Soome sunnatud veebilehel .fi ja lätikeelsel veebilehel .lv domeeninime.

Samas on oluline märkida - pelgalt see, et tarbija alalise elukoha liikmesriigis on võimalik ligi pääseda ettevõtja veebilehele ning sealt oste sooritada, ei ole piisav järeldamaks, et tegevus on tarbija elukohariiki suunatud.

E-poe suunamisel teise riigi turule tuleb arvestada ka sellega, et osades liikmesriikides on kohtuvälistel vaidluse lahendamise üksustel pädevus menetleda tarbijakaebusi ka kauplejate suhtes, kes ei ole antud liikmesriigis registreeritud. Antud otsustega mittenõustumisel võib olla oht sattuda tarbija elukohariigis kauplejate musta nimekirja.