Võimatu missiooni lahendus
Euroopa Rahaliidu majanduskasv on viimasel viiel aastal olnud kaugel muljetavaldavast. Osa põhjusi olid kindlasti tsüklilised ja nende mõju on tänavu taandunud. Ent mängus on ka demograafilised põhjused, mille mõju ei nõrgene, vaid tugevneb. Majandusteadlaste arvutused viitavad, et järgmise 15–20 aasta jooksul võib rahaliidu potentsiaalse majanduskasvu määr langeda praeguse 2 protsendi lähedalt veel poole protsendi võrra allapoole.
Kas on paratamatu, et rahvastiku vananemine avaldab majanduskasvule negatiivset mõju? Sellele küsimusele vastates lähtutakse tavaliselt asjaolust, et majanduse potentsiaalne kasvumäär sõltub muutusest tööjõus, kapitalis ning tootlikkuses. Mõned optimistid soovitavad vastuseks tööjõu vähenemisele suurendada investeerimist masinatesse ning tootlikkust.
Kahjuks ei saa kummalegi eriti suurt lootust panna. Esiteks, kuigi kapitali kasutamise intensiivsus (kapitali hulk töötaja kohta) kasvab, siis kasutatava kapitali koguhulk tõenäoliselt hoopis väheneb, sest väheneb töötajate hulk, kes seda kasutada võiksid. Veelgi enam, vananev ühiskond nõuab kasvaval hulgal teenuseid (nagu hooldus ja meelelahutus), kus tööjõu kapitaliga asendamise võimalused on piiratud.
Teiseks, tootlikkuse osas saame me ainult spekuleerida, mis sellega juhtub, kui tööjõud vananeb. Mozart kirjutas oma esimese sümfoonia 7-aastaselt ning Bernard Shaw oma viimase näidendi 90-ndate eluaastate alguses, aga nii laiaulatusliku nihke kohta ühiskonna vanuselises struktuuris, nagu nüüd toimumas on, puuduvad ajaloos näited. Üldiselt peame ikka kõik lõpuks tunnistama, et teatud east alates on tootlikkuse suurendamise võimalused piiratud.
Kõrgem pensioniiga
See muidugi ei tähenda, et majanduskasvu pidurdumise vastu midagi ette ei saa võtta. Tuletan siinkohal meelde kolme võimalust. Esiteks, pensioniea tõstmine on ilmselge ja tõhus vahend, millega vähemalt ajutiselt saab ühiskonna vananemise majanduslikke tagajärgi pehmendada. Teiseks, mõistliku immigratsioonipoliitikaga saab üht-teist ära teha, kuid see teema on paljudes riikides sama hästi kui tabu. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks – hariduse ja elukestva õppe abil on vaja parandada inimeste töölevõetavust.
Mõningane majanduskasvu aeglustumine on kõigest hoolimata tõenäoliselt vältimatu. See omakorda mõjutab finantsturgusid. Elutsükli hüpoteesi järgi peaks inimese säästumäär pärast pensionile jäämist pöörama negatiivseks ning elu lõpuks peaks kõik tema säästud kasutatud olema. Tegelikus elus asi päris nii ei käi, ent mõnevõrra säästumäär pärast pensionile jäämist tõesti langeb ning beebibuumipõlvkonna (sünniaastad 1955–1970) erruminekut oleks muudel võrdsetel tingimustel näiteks Saksamaal selgelt tunda – kapital muutuks kallimaks.
Kattuvate põlvkondade mudelid seevastu ennustavad, et intressimäärad tegelikult hoopis langevad. Üheks põhjuseks see, et nõudmine kapitali järele – s.o investeeringud – vähenevad vananevates ühiskondades samuti. Muidugi kasutatakse kõigis neis mudelites palju piiravaid eeldusi ning minevikuandmeid, mis ei pruugi suurt hulka eesseisvaid muutusi silmas pidades õigeks osutuda. Igal juhul aga tuleb möönda, et inimestele, kes peavad eesseisvatel aastakümnetel pensionisääste koguma, tuleb kõrge iga halval ajal.
Päästev India
See on koht, kus pangad, varahaldurid ja finantsnõustajad peavad tulevastele pensionäridele appi tulema, et aidata neil selles keerulises keskkonnas finantseesmärke saavutada. Üks pääsetee ilmneb kohe, kui arvestada, et vananemine on keskne teema kõigis tööstusriikides, kuid mitte kogu maailmas. Mõnedes piirkondades (eriti Aafrikas) saab rahvastiku vananemine olema väga aeglane. Ka suured Aasia riigid (India, Pakistan, Malaisia) jäävad veel paljudeks aastateks nooreks.
Kuna nõudlus kapitali järele kaldub säärastes riikides olema suurem, kui kodumaine sääst suudab katta, pakuvad need tööstusriikide elanikele võimalust oma investeeringute riski hajutada. Kuivõrd see aitab üle saada madalama tootluse probleemist, sõltub vastusest kahele küsimusele. Esiteks, kas vähemarenenud maad võtavad arenenumatele järele ja kui võtavad, siis millise kiirusega? Sellest sõltub, millisel hulgal nad meie kapitali vajavad. Teine on poliitilise maiguga küsimus – millisel hulgal tahavad ja saavad vananevad ühiskonnad oma pensionisäästu neisse maadesse investeerida?
Deutsche Bankis on loodud eraldi prognoositiim, mille ülesanne on parandada panga arusaamist pikaajalistest arengutest maailma majandus-, tehnoloogilises ja sotsiaalses keskkonnas. Tiimi üks tegevussuundi on globaalsete kasvukeskuste analüüs.
Maailma kasvukeskused
Kasvukeskuste analüüsi mõjul otsustasime näiteks alustada Indias privaatpangandusega ja avasime sealsetes suurlinnades kaheksa kontorit 500 töötajaga. Meie analüüs ütles, et India kasvupotentsiaal on kuni 2020. aastani suurem kui Hiinas. Kui SKT elaniku kohta kasvab Hiinas tõenäoliselt kiiremini kui Indias (vastavalt keskmiselt 4,4% ja 3,9% aastas), siis demograafilistel põhjustel saab India kogukasv olema kiirem kui Hiinas (5,5% 5,2% vastu), sest Indias langeb sõltuvusmäär (pensionäride arvu suhe töötajate arvusse) veel kuni 2020. aastani.
Meie pikaajaline kasvumudel on palju vähem optimistlik Venemaa suhtes, suuresti halvenevate demograafilise väljavaate tõttu. Aga demograafia pole ainus oluline tegur – Venemaal toetavad majanduskasvu kõrged energiahinnad, eriti äriklientide sektoris. Seda arvestades ostsime me Venemaal United Financial Groupi.
Majanduslik atraktiivsus on ainult üks eeltingimus, mis on vaja enne investeerimist täita. Teine on poliitiline ja regulatiivne raamistik ning seotus maailma finantsturgudega. Arvestades, et kapitali rahvusvahelise liikumise tähtsus tõuseb, tuleks Euroopal võtta arenevate turgude finantssüsteemide kujundamisel aktiivsem roll. Ent Euroopa initsiatiive saadab edu siis, kui õnnestub jõuda teise poolega ühisele seisukohale, et muutused on mõlema poole huvides: tööstusriikidele säästude tootluse suurendamiseks ning arengumaadele majanduskasvu hoogustamiseks.
Kokkuvõtteks: rahvastiku vananemine tekitab suuri väljakutseid, millest kõiki ei näe me praegu isegi ette. Vananemisega toime tulemiseks tuleb reformida pensioni- ja haridussüsteemid ja immigratsioonipoliitika. Samuti peaks meeles pidama, et demograafia on veel üks põhjus, miks Lääne ühiskond peaks toetama globaliseerumist ning avatud ja liberaalset maailmamajandust.
Deutsche Banki loal lühendatult tõlkinud Villu Zirnask. Deutsche Bank ei võta endale vastutust tõlke õigsuse eest.
