Taxify asutaja ja tegevjuhi Markus Villigu sõnul on ettevõte võtnud sihiks laieneda Lääne-Euroopasse. “Pariis on üks suurima potentsiaaliga turge Euroopas. Oleme hoolikalt kuulanud, mida juhid ja kliendid vajavad ning pakume pariislastele soodsamat ning kvaliteetsemat alternatiivi olemasolevale turuliidrile”, ütles Villig.

Taxify vahendustasu on 15%, mis on Uberi ja teiste konkurentidega võrreldes pea poole väiksem. Madalam vahendustasu võimaldab Taxifyl pakkuda soodsamat sõidu hinda klientidele ning kõrgamat teenistust juhtidele. Taxify usub, et juhtide rahulolu peegeldub ka paremas klienditeeninduse kvaliteedis.

Taxify kasvamisel on kõige olulisem teguriks uute juhtide lisandumise kiirus. “Taxify platformil tegutseb täna globaalselt üle 100,000 juhi ning ootame igas riigis uusi juhte liituma. Taxify eesmärgiks on olla autojuhtidele parim platform paindlikuks lisaraha teenimiseks,” lisas Villig.

Ettevõte käivitas teenuse üle viie tuhande registreerunud juhiga ning rakenduse on tänaseks endale alla laadinud juba 10,000 pariislast, mis näitab selget huvi Taxify teenuse vastu nii juhtide kui klientide poolt.

Septembri alguses alustas Taxify tööd Londonis, kuid kolm päeva hiljem alustas kohalik transpordiamet eestlaste idufirma suhtes uurimise. Nimelt selgus, et ettevõte ei ole Taxify nime all registreeritud kui erasõiduteenuse pakkuja, mistõttu ei olnud neil õigust võtta vastu sõidubroneeringuid.

Probleemiks olid Taxify "ebatavaliselt" skeemid litsentsi saamiseks. Enamus firmasid hangib endale ise litsentsi. Taxify aga ostis ära kohaliku taksofirma, millel juba on litsents. Regulaatorid aga ei tahtnud sellisest skeemist midagi kuulda.