Võimuliit tegi pensionireformi puhul viis märgilist muudatust. Opositsiooni soovidest sõideti üle
Rahanduskomisjonis toetati täna häältega 6:5 (koalitsioonisaadikud toetasid) viite muudatusettepanekut.
* Ühekordne väljamakse. Varasemalt on olnud juttu, et raha saaks kätte kolmes osas, ent leitakse, et mõistlik oleks see maksta välja korraga. Kaob ära piirmäär, mis olnuks veidi üle 10 000 euro.
* Esiti tuleb summat välja võttes tasuda tulumaks (20 protsenti), aga sellega asi piirdub. Selleks, et teisest sambast lahkuvad inimesed ei peaks tasuma ootamatult kõrgemat tulumaksu, ei arvestata pensionifondist lahkumisel saadavat ühekordset tulu inimese maksuvaba tulu määramisel, leidis koalitsioon.
* Tunamullu tehtud investeerimisfondide seaduse muudatustega lubati Eesti pensionifondidel pikaajalise laenu võtmine, kuid seda vaid kuni 10 protsendi ulatuses. Nüüd tõstetakse laenulimiiti kuni 25 protsendini.
* Fondist väljumise etteütlemiseaeg on vähemalt viis kuud. Vastuseks Ärilehes ilmunud Madis Mülleri kriitikale, kirjutas rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) sotsiaalmeedias, et nende eesmärk on maandada inimeste tururiske, mistap saab esitatud avalduse tagasi võtta kuni üks kuu enne avalduse realiseerimist.
* Seadusemuudatused jõustuvad üheaegselt järgmise aasta 1. jaanuarist. Esimene väljamakse tehakse sama aasta septembri hakul.
Rahanduskomisjoni kuuluv Andres Sutt (Reformierakond) kritiseerib Ärilehele saadetud kommentaaris, et tal on häbi ja kurb, kuna oma riiki lõhutakse. "955 muudatusettepanekut 956-st ei leidnud häältega 5:6 (opositsioon: koalitsioon) toetust; ettepanek lubada II samba fondiosakute tagatisel laenu võtta, ei saanud ühtegi poolthäält," märkis ta.
Eespool mainitud viie koalitsiooni toetuse saanud ettepaneku kohta arvas ta, et need teenivad üht eesmärki – võimalikult palju raha välja, võimalikult kiiresti ja maksusoodustusega.
Eelnõu üle hääletatakse ilmselt järgmisel nädalal
Täna kinnitas Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul Ärilehele, et valitsus on arutanud pensionireformi eelnõu sidumist usaldusküsimusega. "Kui esitatakse mitusada ühetaolist muudatusettepanekut, on ettepanekute eesmärk parlamendi tööd halvata," selgitas Sibul sidumise tagamaid. Tema parteikaaslane Sven Sester pidas EPLis ilmunud arvamusloos opositsiooni muudatusettepanekuid tühiseks. "Kui riigikogu liikmed hakkasid neid muudatusettepanekuid lähemalt vaatama, selgus et seal ei olnud muud kui sadade kaupa muudatusi, kus muudeti lihtsalt seaduse jõustumiskuupäevi. 1. jaanuar, 2. jaanuar, 3. jaanuar jne."
Kui valitsus otsustab siduda eelnõu usaldusküsimusega, saab hääletamine toimuda kõige varasemalt ülejärgmisel päeval. Seega, kui tuleval nädalal peaks sidumine päevakorras olema, toimuks kolmapäeval hääletus. Kui riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus põhiseaduse kohaselt tagasi.
Opositsioonipoliitik Sutt ütleb, et sidumine toimub seetõttu, et koalitsioon soovib kiirkorras ja sisulise aruteluta eelnõu kohe vastu võtta. "Nii hääletab riigikogu eelnõud, mis lammutab Eesti pensionisüsteemi, mida 17 aastat on ehitatud ja paremaks tehtud. Mis saab pensionitest ja pensionäridest ning katkisest pensionisüsteemist, ei ole valitsuse mure. Ent vastutus selle eelnõu tagajärgede eest lasub peaminister Jüri Ratasel isiklikult ning neil saadikutel, kes annavad eelnõule oma poolthääle."
