Võlad aina kasvavad: Eestis on enam kui tuhandel ehitusettevõttel maksuvõlg

Eestis oli läinud aasta teisel poolaastal 1080 ehitusettevõtet maksuvõlaga ehk 11,8 protsenti selle ala ettevõtteid olid maksuametile võlgu, rääkis täna Creditinfo asedirektor Alar Jäger uuringut tutvustades.

Maksuvõlgade poolet oli osakaal veel suurem sektoritest majutus ja toitlustusega tegelevates ettevõtetes (12% sektori ettevõtetest). Kolmandal kohal oli põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 10,3 protsendiga.

Maksehäiretega ehk teistele ettevõtetel võlgu olevate ehitusettevõtete arv oli 576 ehk 6,3 protsenti sektori ettevõtetest. Ehitusettevõtetest 18,9 protsenti ehk 1739 olid negatiivse krediidihinnanguga. Kinnisvaraalases tegevuses oli selliseid ettevõtteid 745 ehk 9,9 protsenti valdkonna ettevõtetest.

Tegevusalade lõikes oli maksehäirete summa kaugelt suurim kinnisvaraalases tegevuses. Summa ulatus 44,2 miljoni euroni ehk 60 protsenti kõigi sektorite maksehäirete summast. Võrreldes esimese poolaastaga kasvas summa 22,5 protsenti. Ehituses oli maksehäirete summa 6,4 miljonit eurot, mis kasvas aastaga 48,3 protsenti.

Ehitusettevõtete maksuvõlg kasvas aastaga 74,8 protsenti, 8,6 miljonile eurole. Kinnisvaraalases tegevuses kasvas maksuvõlgade summa 237,1 protsenti, 3,8 miljonile eurole.

„Kuigi kinnisvara- ja ehitusalal on väike halvenemine, siis suurt probleemi ei ole,“ ütles Jäger. „See ei ole 2008. aasta.“

Creditinfo Eesti värskest Eesti ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et 2016. aasta teisel poolel kasvasid hoogsalt ettevõtete võlasummad nii riigile kui ka äripartneritele vastavalt 49% ja 36%, jõudes viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele.

„Maksekäitumine on kergelt halvenevas suunas,“ ütles Jäger.

Ettevõtete poolt riigile võlgu jäädud ehk maksuvõlgade summad moodustasid kokku ligi 51,8 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus pea kõikides sektorites, kuid enim kinnisvaraalases tegevuses (kolm korda), ehitussektoris (75%) ning haldus- ja abitegevuses (74%). Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2915 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

Samuti tõusid hüppeliselt maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad jõudes 73,7 miljoni euro tasemele.

Samal ajal võlgadega ettevõtete arvus suuri muutusi ei toimunud. Maksehäiretega ettevõtteid oli 2016. aasta teisel poolel pea sama palju kui aasta varem, 3,4% ehk 2843 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal tõusis 6,1%-ni ehk riigile on võlgu 5097 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus ja toitlustussektoris (6,7%), ehitus- (6,3%) ning veondus ja laondussektoris (5,5%).

Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on Eestis 2017. aasta alguse seisuga 12,9%, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Aktiivse konkurentsi tingimustes võiks näitajat pidada heaks, kui see jääb 12-15% piiridesse, kuid ettevõtete kasumite kahanemise taustal on trend murettekitav.