Võlakirjade emiteerimine kasvab kordi
Pangas oma igapäevaseid rahaasju toimetavale erainvestorile jäävad ettevõtete, fondide ja pankade emiteeritud võlakirjad sageli nähtamatuks. Märgates äärmisel juhul börsil noteeritud Balti võlakirjade nimekirja, ei või ta aimatagi selle all pankade või ettevõtete poolt suunatult tehtud pakkumiste mahtu.
Vaadates emitentide struktuuri selgub, et peamiselt teevad ilma siiski pangad ja kinnisvaraarendusega seotud ettevõtted, harvematel juhtudel on eksinud nimekirja ka mõne muu valdkonna ettevõte. “Pankade kõrval on tavaliselt emitentideks siiski suured tuntud ajalooga ettevõtted, nagu AS Kalev või Arco Vara AS,” ütles SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla.
Kuivõrd valdavalt on tegemist emissiooni korraldava panga poolt valitud klientidele suunatud pakkumistega, ei tarvitse avalikkus neist üldse kuulda. Ettevõtte jaoks on see pangalaenule alternatiivne võimalus raha kaasata. Mida tuntum firma, seda madalamat intressimäära võib ta pakkuda, ent üldjuhul on emissioon siiski laenust kallim moodus. Võib ka juhtuda, et võlakirju emiteeritakse täiendavalt laenule, kui see ei kata ettevõtte poolt soovitud investeeringut.
Kiisla sõnul jääb SEB pakutav tavaliste võlakirjade tootlus vahemikku 5–15%, teine asi on noorte, vähem tuntud, enamasti kinnisvaraga seotud ettevõtete võlakirjadega. Nii ootab IPC Real Estate AS-i juhatuse liige Peep Aaviksoo ettevõtte poolt Rumeenia kinnisvarasse tehtud investeeringuid kajastava võlakirja tootluseks vähemalt 20%. Sarnaselt aktsiaga ei ole IPC võlakirja intressimäär fikseeritud, vaid põhineb kinnisvara reaalsel tootlusel. “Iga labidas, mis mulda löödud, enam kulda ei too,” iseloomsutas Aaviksoo Eesti praegusi võimalusi. “Ise loodame, et see, mis juhtus Eestis, juhtub nüüd ka Rumeenias – nende turg on meie omast kuus-seitse aastat järel.”
Sarnaselt IPC-ga pakub GILD Bankersi ja Uus Maa kinnisvaragrupi ühine fond Eastern Europe Real Estate Investment Trust (EE REIT) oma võlakirjade kaudu kinnisvaraturule investeerimist, tehes seda kasumlikumalt, likviidsemalt ja väiksema riskiga, kui võimaldaks üksiku objekti soetamine. Samas näitab võlakirjade kaudu kinnisvarasse investeerimise suhtelist lihtsust asjaolu, et 2006. a lõpuks oli ettevõtte võlakirju omandanud 260 peamiselt kohaliku taustaga füüsilist ja juriidilist isikut.
Minimaalne investeering kõrge
Hansa Investeerimisfondide fondijuhi Peeter Piho sõnul jääb suunatud emissiooni puhul investorite hulk üldjuhul vahemikku 20–99, seejuures on enamasti tegemist juriidiliste isikutega. Erainvestorite jaoks saab lävendiks enamasti suhteliselt kõrge minimaalne investeeritav summa, mis on 50 000 eurot. Suunatud emissioonide ja sageli fikseeritud tootlusega võlakirjade puhul on Piho sõnul börsiväline kauplemine pigem haruldane ning vähemalt 90% võlakirju hoitakse kuni lunastuseni.
Investeerimisportaali Tarkinvestor.ee omaniku Kristjan Lepiku sõnul on pangad Eesti majanduse riskitaseme kasvades hakanud viimasel aastal enda poolt väljastatavaile laenudele seadma raskemaid tingimusi, mis on tõstnud ka võlakirjade intressimäära: “Kui ettevõte emiteeris aasta tagasi üheksaprotsendise intressimääraga võlakirja, siis täna tuleks tal pakkuda selle eest juba 12%.”
