Võlakirjaguru: keskpangad käituvad nagu kasiinod, kaitske oma raha turgutusmeetmete hävitava mõju eest

Keskpangad käituvad majanduse turgutamise programmide ehk sisulise rahatrükiga nagu kasiinod ning tekitavad majandusele suurt kahju, mistõttu investorid peaks oma riskitaset oluliselt vähendama,“ tõdes võlakirjaguru Bill Gross.

Institutsioonid nagu USA keskpank Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank on nagu kasiinod, mis loovad lihtsalt raha, mitte tegelikku väärtusväärtust, mida nad peavad lunastama, vahendab USA populaarne investorite kanal CNBC võlakirjagigandi Pimco looja Grossi sõnu. Gross haldab Janus Capitali 1,4 miljardi dollari mahus globaalset piiranguteta fondi.

Kasiinoparalleeli jätkates tõdes ta, et keskpankurid kasutavad sarnast võtet – blackjackis tuntud double downi (ilmselges kaotuses panustega võetakse suure kasu lootuses suuri riske , kahekordistatakse algne panus saades vastu vaid ühe kaardi-toim.) - kuni kaotused saadakse tasa.

Finantskriisile järgnenud aastatel on Fed, Euroopa Keskpank, Jaapani Keskpank ja teised maailm keskpangad trükkinud raha, mida kasutati erinevate varade ostmiseks. Finantsturud on selles mullis tõusnud, kuid tegelikku majanduskasvu ei ole turgutus toonud.

„Kui kaua selline asi kesta võib? Teoreetiliselt seni, kuni on finantsvarasid, mida osta,“ märkis Gross klientidele saadetud kirjas.
„Ühegi kahe jalaga maa peal oleva analüütiku keel selliseid Lehmani- järgseid pingutusi edukaks nimetama ei painduks,“ lisas ta, viidates 2008. aasta 15.septembril toimunud investeerimispanga Lehman Brothers kokkukukkumisele, sündmusele, mida peetakse üleilmse finantskriisi päästikuks.

Grossi kommentaarid on vastuseks Euroopa keskpanga otsusele pikendada varaostuprogrammi.

USA Keskpank Föderaalreserv (Fed) on hoidnud keskset intressimäära juba seitse aastat nullilähedal. Nüüd oodatakse, et olukord võiks sel kuul veidi muutuda ning keskpank peaks sel kuul intressimäära veerand baaspunkti võrra tõstma. See aga tähendab, et Fed tõmbab ohje rohkem pingule olukorras, kui teised lõdvendavad.

Grossi sõnul on kõik leevendusmeetmed üheskoos tekitanud suure kahju.
„Nende meetmetega hoitakse elus mittetootlikke zombie-ettevõtteid, mis hävitavad teisi ärimudeleid, näiteks kindlustusfirmad ja pensionifondid, sest tootlused on lihtsalt liiga madalad selleks, et lubatud kasu teenida. Nad muudavad säästjad finantseunuhhideks, kes ei suuda oma pensionivarasid taastoota ning soovitud elustandardit tulevikus säilitada,“ kirjeldas ta.

Investorite jaoks on tõenäosus, et keskpankade tegevuse positiivne efekt, eriti riskivarade nagu aktsiate viimastel aastatel toimunud suur hinnahüpe, on jätkusuutlik, nullilähedane. Samas möönis ta, et on raske öelda, millal pööre praegusesse liikumisse tuleb, kuid parim samm oleks oma investeerimisportfelli riskitaset vähendada.

„Mida kiiremini keskpankurid rahanuppu vajutavad, seda suuremaks muutub finantsvarade omamisega kaasnev risk,“ kirjutas Gross, soovitades portfellis vähendada laenuriski, aktsiate osa. „Tähelepanu tuleks pöörata mitte oma rahale kahekohalise numbriga tootluse saamisele, vaid sellele, et see raha teil üldse alles jääks.

„Teil ei pruugi žetoonid otsa saada, aga nagu Atlantic Citys, lähevad mängurid lõpuks koju ja kasiinod panevad uksed kinni,“ tõi ta lõpetuseks veelkord analoogia kasiinomaailmast.