40 aastat maailma suurima võlakirjafondi Pimcos juhtinud mees tõi võrdluse, et oletame, et pank on teile võlgu ühe dollari ja te tahate selle välja võtta. Pank arvestas, et te nagunii seda raha ei vaja ja laenas selle tegelasele Joe, kes tahtis luua pitsaäri. Pitsaärimees Joe laenab pangast dollari ja maksab sellega Sally pitsavarustusele jahu, pepperoni ja pitsaahju eest. Sally pitsavarustus paneb saadud dollari pangakontole. Kõik on kindlad, et neil on tegelikult pangas see raha olemas. Algsest ühest dollarist on saanud kaks. Sinul ja Sallyl on mõlemal pangas üks dollar. Küsimus, kuidas tekkis teine dollar? Tegelikult on pangaseifis ainult üks dollar. Pank duubeldas nende tehingutega oma varad ja kohustused.

Panga varad on üks dollar seifis ja üks väljalaenatud dollar ja kaks dollarit kohutusi - üks dollar, mille hoiustasid sina ja teine, mille hoiustas Sally. Selline laenamine toimub pärismaailmas lõputult, arvestades vaid pankadele kehtestatud kohustuslike reservinõuetega, kuni see jõuab ootamatult lõpule.

Bill Gross ütleb, et iga hoiustaja arvab, et tal on päriselt kah see dollar pangas olemas. „Tegelikult ei ole,“ ütles ta. Selline süsteem on toonud kaasa inimkonna ajaloo kiireima majanduskasvuga ajastu.

Kuid mis juhtub, kui neid pitsaärisid on saanud liiga palju? Mis siis kui need ei suuda maksta laene tagasi ja kõik jooksevad panka oma ühte dollarit välja võtma? Juhtub täpselt sama, mis hiiglasliku USA investeerimispanga Lehman Brothersiga aastal 2008, kirjutas Gross. See pank hävis. Kõik kaotasid raha.

Jõuame Grossi mõtteni, kirjutab MarketWatch. Maailm on järgmise Lehmani hetke ees, kui ei piirata üleilmselt vohavat laenuandmist.

USA on loonud alates finantskriisist rohkem laene suhtena majanduse kogutoodangusse kui neid oli enne finantskriisi. Hiinas on olukord veel hullem. Alates 2007. aastast on hiinlased suutnud anda ja võtta 24 TRILJONIT dollarit laene. Hiina võla suhe majanduse kogutoodangusse on 300 protsenti.

Keskpangad püüavad vältida katastroofe. Püütakse hoida laenuintressi nii madalal, et võetaks laene ning samal ajal saaksid pensionärid ja teised säästjad täita oma kohustusi. Kuid USA finantssüsteem on ülivõimendatud ja väga ohtlikul teel. Vähimgi viga võib tuua kaasa plahvatuse, mis viiks USA keskpanga ebasoovitavasse olukorda.

Vähemalt 2008. aastal said keskpangad alandada intresse ja tulla lagedale hiiglasliku võlaostuprogrammiga, et hoida laenuturgu elus.

„Ajaloolises võrdluses on täna krediidikulud ülimadalal ja keskpankade võlaostuprogrammid on jõudmas oma piirini,“ kirjutab Gross.

„Ärge laske end lollitada president Donald Trumpi 3-4% majanduskasvu lubadusest ja langeda USA aktsiaturu tipust võltskindlustundeni,“ hoiatas Gross.

Selle asemel, et üleilmselt otsida hiigelteenistust võiks mõelda sellele, kuidas saada oma dollar tagasi.