Tegemist on märgilise olukorraga, mis võib kasvatada isu riskantsemate võlakirjade suhtes.

Euroopa suurimal ja likviidseimal võlakirjaturul Saksamaal on valitsuse paberite tootlus väga lähedal -0,4 protsendile, millega pangad saavad vaba raha Euroopa Keskpangas parkida. Analüütikute sõnul jätkub võlakirjade hinnatõus (ja tootluse kahanemine), kuna arvatakse et keskpanga juhi Mario Draghi mantlipärija Christine Lagarde suurendab rahatrükki langetade intressitaset või paisates turule värsket raha.

Veel sügavamalt negatiivseks langeda võivad tootlused toetavad argumente, et Euroopa majandus võib olla japaniseerumise teel, mida iseloomustavad alalised madalad intressitasemed ja olematu inflatsioon.

„Kuna saksa valitsuse paberite tootlus langeb keskpanga hoiuseintressini, küsivad investorid, et mis on selle vara väärtus,“ ütles Mizuho Internationali Euroopa intressistrateegia juht Peter Chatwell Bloombergile. „Kui investor näeb, et Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus on aastas -0,4 protsenti, siis 30-aastane pluss 0,25 protsenti pakub vähemalt positiivset tootlust.“

Täna kukkus Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus -0,39 protsendini. Euroala maade võlakirjade hinnad on kerkinud, kusjuures Itaalia valitsuse kahe aastase võlapaberi tootlus on allpool null protsenti ning Belgia, Prantsusmaa ja Holland on liitunud 10-aastaste paberite vormis negatiivse intressiga võlakirjade klubiga.

Briti keskpanga juht Mark Carney hoiatas, et võib tekkida vajadus teha radikaalne rahapoliitiline muutus, et võidelda üha leviva majanduskasvu aeglustumisega. USAs ootavad investorid tööjõunäitajaid, et kujundada vaadet millisel määral võiks USA keskpank hakata rahapoliitikat lõdvendama.

Keskpanga taustaga inimestest allikad ütlesid Bloombergile, et juulikuiselt keskpanga istungilt ei maksa veel oodata kiirustamist täiendava rahapoliitika lõdvendamiga, pigem tahetakse enne septembrit näha värskemaid majandusindikaatoreid. Edasine jääb juba Lagarde ajastusse, kes peaks võtma Draghilt keskpangajuhi ameti üle 31. oktoobril.

Goldman Sachsi analüütikud ootavad, et Euroopa Keskpank alandab septembris hoiuseintressi 0,2 protsendipunkti võrra ja asub rahapoliitilise lõdvenduse radadele.

Taanis pole enam valitsuse võlakirja, millega on säästjal võimalik intressitulu teenida. Kõik võlakirjad on negatiivse intressiga.

Olukord on üha absurdsem, kirjutas Taani leht Börsen. Kreeka järel Euroopas teise võlakoormusega Itaalia valitsuse võlakirjaintress pöördus negatiivseks. Itaalia kahe aastase võlakirja hind tõsusis nii hoogsalt, et tootlus kukkus -0,018 protsendini.

Eesti 2020. aasta juuni võlakiri, millega aktiiviselt ei kaubelda, on -0,11 kuni -0,15 protsendise tootlusega.

Rootsi valitusse 10-aastase võlakriaj tootlus on -0.05 protsenti.