Võlaorjus Vene moodi: võlgade sissenõudmine on muutunud eriti julmaks
Majandussurutis kestab Venemaal juba teist aastat ning inimete arv, kes ots-otsaga kuidagi kokku ei tule aina kasvab. Nad on sunnitud võtma astronoomiliste intressimääradega kiirlaenu. Võlad aga satuvad karmide sissenõudjate kätte.
Nüüd meenutab Venemaa kohati 1990ndaid, kus käis verine võlgade sissenõudmine ja katusepakkumine.
„Reeglina on sellega seotud väikesed summad, mida on lihtsam füüsilise jõuga sisse nõuda," ütles nüüd tarbijaid nõustav endine võlgade sissenõudja Danila S. Mihhailišev. „Lihtsam on inimesi ähvardada kui nendega kohtus käia."
2015. aastal moodustasid pikalt maksmata võlad 13% kõikidest eraisikute võlgadest. Aastaga kasvasid need 50%, 15 miljardi dollarini. Kui laenaja ei maksa midagi tagasi kolme kuu vältel, siis on ta ametlikult makseraskustes. Selle kategooria all on täna 7,5 miljonit venelast. Aastaga kasvas see number 1,5 miljoni võrra.
Selle aasta märts oli esimene pärast 2008. aastat, kui venelased kulutasid üle poole oma sissetulekutest toidule, joogile ja sigarettidele. Olukord riigis ei ole kiita. Elus püsimine on kallimaks läinud.
Hullemaks teeb kogu loo see, et pangad ei anna sugugi kergekäeliselt laenu. Varem oli inimestel makseprobleemide korral võimalik laenu refinantseerida, võttes laenu teisest pangast. Enam see nii ei ole. Nii on vohama hakanud kiirlaenuäri.
Keskmine laenusumma on siin 125 dollarit. Intressimäär on 2% päevas või 730 protsenti aastas.
Võtame 38-aastase maalri Natalja Gorbunova, kes elab väikelinnas Iskitimis, mis asub Novosibirski oblastis. Ta teenib umbes 400 dollarit kuus, kuid 2014. aasta septembris tekkis tal probleeme, kui tema turvamehest abikaasa sattus mädapaisega haiglasse.
Ta laenas 75 dollarit ühest sini-rohelisest kioskist bussijaama lähedalt. Firma nimi oli Instant Money ehk Kiire Raha. Ta arvas, et maksab selle kuu aja jooksul tagasi. Ta ei suutnud seda siiski teha.
Siis algasid ähvardavad telefonikõned. Võlanõudjad ähvardasid teda tappa. Vihasena otsustas proua Gorbunova, et ei maksa tagasi kopikatki. Ta ei läinud politseisse, sest kõik ütlesid talle, et tema teemaga ei tegeleta niikuinii.
30. märtsiks oli naise võlg kasvanud 3600 dollarini. Neli maskides meest murdsid sisse naise koju. Mehed panid talle, tema abikaasale ja nende 17-aastasele pojale kotid pähe, peksid neid käte ja jalgadega ning nõudsid raha. Nad surusid proua Gorbunova nägupidi diivanile, võtsid tal pidžaama seljast ja hakkasid teda ming puust esemega „torkima", kirjeldas naine.
„Ma olin šokis, kuid ainuke asi, millele ma tol hetkel mõtlesin oli see, et nad ei teeks viga mu pojale," ütles ta telekanalile antud intervjuus.
Politsei kategoriseeris selle rünnakuks, avalikkus vägistamiseks. Ühed võlgade sissenõudjad pidasid naist valetajaks, teised ütlesid, et valdkonnas on paraku ka halbade kavatsustega tegelasi. Kedagi ei arreteeritud ning raha laenanud ettevõte teatas, et ei ole kogu looga seotud.
Rohujuure tasandil on võlgade sissenõudmine reguleerimata valdkond. Selles töötavad endised miilitsad, salapolitseinikud, vangivalvurid ning turvamehed. 40% maksmata võlgadest jõuavad selliste seltskondadeni.
Kui nad just vägivalda ei kasuta, siis psühholoogilist survestamist küll. Nad helistavad võlgnikule pidevalt, isegi kuni 150 korda päevas. Nad ei jälita vaid võlgnikke vaid ka nende perekondi, sõpru ja äripartnereid. Nad nõuavad ka neilt võla tasumist.
Stavropoli politsei algatas uurimise ühe võlgade sissenõudmisega tegeleva ettevõtte suhtes, kes suutis umbe ajada kohaliku lastehaigla telefoniliinid, kui raviasutusele tehti telefoniterrorit, et võlgnik üles leida.
Sissenõudjad kirjutavad võlgnike uksele „VÕLG", rikuvad liimiga nende ukselukke ja viskavad sisse aknaid. Nad jagavad võlgniku pildiga lendlehti, kus on isiku pilt ja telefoninumber. Reeglina on lendlehe sisuks, et inimene pakub seksteenuseid. Nad ähvardavad inimesi tappa või neil jäsemeid ära lõigata. Mõned võlgnikud on viidud enesetapuni.
Kui nad helistavad või sõnumeid saadavad, siis kasutavad sissenõudjad tihti Tšetšeenia või Lõuna-Kaukaasia päritolu nimesid. Venelaste seas levib arvamus, et seal elavad väga vägivaldsed ja julmad inimesed.
„Kui nad helistavad, siis nad kasutavad nimesid nagu Ahmed Islamovitš, mis tekitab koheselt venelastes hirmu," ütles 29-aastane psühholoog Anton Babin. Ta ise süüdistab võlgade sissenõudjaid enda 55-aastasele emale südamerabanduse esile kutsumises.
Lapsed on sissenõudjate seas populaarseks sihikuks. Mitmeid lasteaedu on tulnud evakueerida, sest võlanõudjad on ähvardanud neid õhku lasta.
Ohvrid on tihti vaesed ja madala haridustasemega inimesed. Neil on valitsusse vähe usku ja nad ei tea, et kohtud otsustaksid suure tõenäosusega neile kukile pandud meeletud intressid kaotada.
Vene valitsus ja prokuratuur on andnud viimasel ajal ühe selgemaid signaale, et olukorra tõsidust on mõistetud ning tarvis on midagi muuta. Sel kuul hakkas parlament arutama võimalust võlgade sissenõudmisega tegelevad ettevõtted keelustada. Opositsionäärid on seisukohal, et keelustamine suruks tegevuse põranda alla. Tarvis oleks turgu reguleerida.
Prokuratuuri esindaja sõnul võeti 21 000 võla sisse nõudmisega seotud kaebusest, mis viimastel aastatel on nende kätte jõudnud, menetlusse vaid käputäis.
Samal ajal püüavad inimesed end kuidagi kaitsta. Jevgeni O. Sharov on 26-aastane lauluõpetaja, kes liitus grupiga Peatage Sissenõudja. Teda ja tema sugulasi oli äsja ahistatud.
„Ma tean nüüd, et kui nad mulle helistavad, siis ei tohi ma hirmu välja näidata. Kui sa neile näitad, et kardad midagi, siis nad tüütavad sind üha enam."
