Võlausaldajate liit: 15 aastat tagasi viidi võlgnik viieks päevaks metsa ja raha oli olemas. Täna on ettevõtjad harjunud vastu pükse saama
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et möödunud aastal kustutati äriregistrist ligi 15 000 ettevõtet, kes jäid riigile võlgu 57 miljonit eurot maksuraha. Kustutamise põhjuseks on enamasti esitamata jäänud majandusaasta aruanne. Kuid kustutamise käigus ei küsi keegi, kas ettevõtte koostööpartneritel on töö eest lubatud raha kätte saadud.
Marie Rosina sõnul on ettevõtlus muutunud projektipõhiseks - täna tuleb mõte, homme teen ettevõtte ja ülehomme unustan ära. „Enam ei ole isegi põhikapitali nõuet ja kuna äri käib enamasti alati krediitmüügi põhiselt, siis sisuliselt elatakse kellegi teise ehk võlausaldaja antud laenu arvelt,” ütles ta.
„15 aastat tagasi pöörduti tõesti kohe, kui keegi võlgu jäi. See oli suur aplaava, et kuidas ta julges?! Ega võlad saadi tavaliselt alati kätte. Kasutati omakohut, kus mees viidi metsa ja toodi viis päeva hiljem tagasi ja siis oli rahapatakas laua peal,” rääkis Rosin. Täna on ettevõtjad tema sõnul harjunud sellega, et saavad rahaga vastu pükse. „Sageli minnakse ka põhja seetõttu, et kustutatud äripartnerid ei maksa võlga ära,” sõnas ta.
Karin Madisson nentis, et probleem on iseenesest kestnud juba aastaid, kuid lahendust pole leitud. „Väidetakse, et riigil pole võimekust sellega tegeleda. Samas, kui vaatame kuidas on võimekust e-residentsust arendada ja toetada, siis paneb see mind küll imestama. Meil on eraldi inimesed politseis, EAS-is ja ministeeriumites, kes keskenduvad ainult e-residentidele. Tohutu võimlemine käib ja seadusemuudatused tehakse hetkega. Samas on meil suured probleemid väikeaktsionäride ja võlausaldajate kaitsega, aga selleks pole aega,” ütles Madisson.
