Ka võlgnikud on sellest aru saanud - võrreldes eelmise aasta nelja kuuga on tänavu Eesti kohtutele esitatud justiitsministeeriumi andmetel varasema 49 avaldusega võrreldes juba 30 eraisiku pankrotiavaldust rohkem. Eraisiku pankrotte on mulluse esimese nelja kuuga pankrotistunud 16 inimesega võrreldes tänavu välja kuulutatud juba kaks korda rohkem, kirjutab Äripäev.

Vandeadvokaadi ja pankrotihalduri Uno Feldschmidti sõnul on võlgades inimesel enda pankrotti eelkõige seetõttu mõistlik taotleda, et pankrotimenetluse käigus on inimesel võimalik kohtult paluda enda võlgu mingis osas vähendada või kustutada.

Tallinna hipodroomi haldaja, Skype'i omanikelt mullu aprillis puidufirma Aurex Timberi ära ostnud Vahur Nurme eraisiku pankrot kuulutati välja 29. aprillil. "Ma esitasin ise kohtule avalduse eraisiku pankrotimenetluse algatamiseks. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus! Ega päike enne loojumist uuesti tõuse," iseloomustas Nurm kujundlikult olukorda, kuhu ta sattus umbes miljonikroonise käendatud laenu tõttu.

Eesti suurpangad ei ütle küll otsesõnu, kuid vihjavad piisavalt selgelt, et pankrotistunud eraisikutel ei ole lootust ka pärast viie aasta möödumist neilt laenu saada. Vähemalt mitte eriti kergelt. SEB pressiesindaja Silver Vohu sõnul ei ole pankroti läbi teinud klient automaatselt mittesoovitud klient, kuid krediidiajaloo hindamisel võtab pank varasemat pankrotistumist kahtlemata arvesse.