Võlgadest vabanemiseks luuakse üha rohkem skeeme
„Sellesuunaline tegevus (võlad jäetakse ühte juriidilisse kehasse, tegevust jätkatakse uue juriidilise isikuna — toim.) on viimasel aastal kordades aktiviseerunud,” tõdes maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluse osakonna juhataja Tanel Ermel. Seda üritavad nii väikesed, keskmised kui ka suured sadade töötajatega firmad.
Selline skeemitamine aga ei pruugi enam nii lihtsalt läbi minna kui aastaid tagasi. Vastavalt seadusele kuuluvad sellisel juhul maksevõlad (sh ka eraõiguslikud nõuded) sissenõudmisele uue loodud juriidilise isiku omanikult.
Võlgade sissenõudmisega tegeleva Julianus Inkasso juhatuse esimees Karl Mitt, kes puutub oma töös selliste võtetega kokku, lisas, et ka pankrotihaldurid on hakanud tagasivõtmise võimalustele ja juhatuse liikmete vastu nõuete esitamisele rohkem tähelepanu pöörama. „Sagenenud on ka kriminaalmenetluste alustamine kohustusi rikkunud juhatuse liikmete suhtes,” ütles Mitt.
On selge, et keset majanduskriisi seisab mõnegi firma ees eksistentsiaalne küsimus: olla või mitte olla? Viimases hädas üritatakse igasuguseid asju. Näiteks vana hea võte „asendame juhatuse liikme tankistiga”.
„Esineb ka juhtusid, kus vahetatakse äriühingu nimi ja viiakse see võlausaldajate eest varjule teistesse registripiirkondadesse,” lisas Mitt.
Näiteks toitlustusäri kohta liigub jutt, et sageneda võivad nn planeeritud pankrotid. Selles äris on ju tavaline, et talveajal kogunevad võlad, mida suvel teenitud rahast tagasi makstakse. Pärast kehvapoolset suve võib aga motivatsioon edasi punnitada lõplikult kaduda. Maksuamet ei taha spekulatsioone kinnitada, möönab aga küll, et majandussurutis võib tekitada motivatsiooni ettevõte võlgadega maha jätta.
