Võlgnik jääb pangast laenu küsides tühjade kätega
Harjumaal elav Mait (nimi muudetud – toim) on maksehäirete registris mitme vana võlaga. Tänu nendele kannetele on ta äritegevuseks pangast laenu küsides korduvalt saanud äraütleva vastuse.
“Ma olen väga palju laenu küsimas käinud, viimati näiteks Hansapanga kontoris. Algul läheb justkui kõik libedalt, kutsutakse sisse ja räägitakse. Veidi aega hiljem aga hakatakse keerutama ja justkui tahetakse lahti saada,” rääkis ta. Maidu sõnul on kõige hullem just see, et tihtilugu ei soovi pangad kliendile otse öelda: varasemate maksehäirete tõttu te laenu ei saa.
“Kõiki tehinguid maksehäire ei välista, palju oleneb selle iseloomust ning kliendi taustast,” ütles Ühispanga osakonnajuhataja Guido Gritsenko. “Kui inimesel on aastast aastasse esinenud erinevates sektorites maksehäireid, siis kaob pangal veendumus, et ta suudab laenumakseid korrektselt tasuda.”
Kui kliendil on võlgnevus ühe mobiilioperaatori ees, ei saa ta enne selle likvideerimist teise operaatoriga liituda – enne liitumist kontrollitakse tausta. EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul on võlglastega pidevalt probleeme. Nende andmed edastatakse inkassofirmale, seejärel tehakse võlgade kohta kanne ka maksehäirete registrisse. “Nii ei saa võlgnikud endale uusi kohustusi võtta,” ütles ta.
Krediidiinfo andmebaasi kasutavad mitukümmend eraisikute krediteerijat, kelle hulgas on panku, liisingufirmasid, sidefirmasid, kataloogikaubamaju jpt. Registrisse tehakse kanne, kui inimene on ületanud maksetähtaja 45 päevaga ning kui tema võlg koos intresside ja viivistega ületab 500 krooni. Registris on võla ligikaudne suurus ning valdkond, kust see pärineb. Kui võlg kustutatakse, säilib see võlana registris veel kuni nädala. Seejärel lisatakse märge, et võlg on tasutud, samas jääb info ka tasutud võlgade kohta registrisse kuni seitsmeks aastaks.
Andmeid saab vaadata
Enda kohta registris sisalduvaid andmeid saavad internetipanga kaudu vaadata ainult Hansapanga ja Ühispanga kliendid.
Ühispanga hinnangul on Eestis valdavalt hea maksedistsipliin. Krediidiinfo andmetel on küll maksehäirete arv möödunud aastaga võrreldes 31 protsenti suurenenud, kuid selle on põhjustanud uute firmade lisandumine, kes on klientide maksehäired registrisse kandnud.
Rohkem tekib võlgevusi tagatiseta või käenduse tagatisel laenude osas. Gritsenko sõnul arvavad võlgnikud, et kontakti vältimine ning võlgnevuse tasumine ei too neile midagi kaasa, kuna vara nagunii pole. Pank arvestab edasi aga viiviseid ning lisanduvad kohtukulud ja täitemenetluse kulud.
Esimene krediidiregister loodi Eestis 1994. aastal, praegu haldab seda Krediidiinfo.
Andmekaitseinspektsioon mures
Andmekaitseinspektsiooni peadirektori Urmas Kuke sõnul tekitab küsimusi see, kas info inimese maksehäirete kohta peaks olema vabalt kättesaadav, kui võlgnevus on tasutud.
"Sellisel juhul ei peaks andmeid säilitama ja need tuleks maha võtta," ütles Kukk. Varem on inspektsioon saanud ka ühe sellekohase kaebuse inimeselt, kes tasus oma võla, kuid kelle kohta jäi registrisse kanne.
"Kui tuleb veel selliseid kaebusi, siis hakkame menetlema. Meie vähene ressurss ei võimalda teha igaks juhuks ise päringuid," lausus Kukk.
Registris võlgnevuste avaldamises ei näinud ta probleemi, kuna tavaliselt annavad kliendid selleks laenulepinguga nõusoleku.
