Võlgnike elu muutub kibedamaks: seadusemuudatus lubab nüüd arestida ka osa miinimumpalgast
Alates eelmisest nädalast kehtib täitemenetluse seadustiku muudatus, mis lubab võlgniku miinimumpalgast (s.o 500 eurot) arestida kuni 20 protsenti. Enne võis arestida ainult selle osa sissetulekutest, mis ületas miinimumi.
"Muudatusettepanek sai tehtud sissenõudjate huvide kaitseks, kuna tööl käivatest võlgnikest saavad miinimumtasu 20% ning tihti on ka nii, et kui inimesel tekib võlg, siis varasem töötasu vormistatakse kiiresti miinimumtasuks, et vältida võlgade maksmist," selgitas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.
500 eurolt 100 riigile
"Eestis on tekkinud olukord, kus võlgnike kaitse on tugevam, kui sissenõudjate oma. See tähedab, et väiksema sissetulekuga inimesed võivad olla võlglased mitmeid aastaid ning püüavad erinevaid skeeme pidi ära kasutada seadusest tulenevaid õigusi."
Nüüd võib palga alammäärast kinni pidada kuni 20 protsenti. Näiteks kui võlgnik teenib 500 eurot ning muid seaduses toodud erisusi talle ei laiene, siis sellest võib kinni pidada 100 eurot (20%).
Kui aga teenib miinimumist vähem, siis seadusega peab võlgnikule kätte jääb toimetulekupiiri summa ehk vaid 140 eurot. Toimetulekupiir tähendab, et sellest peaks inimene suutma katta kõiki minimaalsed eluks vajalikud kulutused peale eluasemekulude.
Toimetulekupiir 140 eurot
"Teatud juhtudel võib võlgniku sissetulek olla ühe tööandja juures nii väike, et kui tema sissetulekust pärast maksude mahaarvamist pidada kinni 20%, siis jääks saadav raha alla toimetulekupiiri. Kui võlgnik kasvatab üksi last või lapsi, on leibkonna toimetulekupiir sellevõrra kõrgem."
"Oluline on siinkohal veelkord rõhutada, et antud sätte osas saab vaadata igat juhtumit eraldi ning lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest ning neid teab kõige täpsemalt konkreetne kohtutäitur," rääkis Hunt.
Kuna suurim võlausaldaja Eestis on riik, siis loodavad täiturid selle muudatusega kahe aasta jooksul kokku koguda kuue miljoni euro ulatuses võlgasid.
