Uus eelnõu kohustaks täiturit esimesena eelistama internetioksjonit. Alles siis, kui elektrooniline oksjon ei ole mingitel põhjustel võimalik, võib toimuda suuline enampakkumine.

Praegu müüvad kohtutäiturid vallasasjad üldjuhul just avalikul suulisel enampakkumisel. Justiitsministeeriumi andmetel näitab aga praktika, et seda korda on vaja muuta, kuna tavaoksjonil võivad ostjad hinnas kokku leppida ning vara müüakse liiga odavalt.

„Internetioksjoni puhul kaob osalejatel võimalus vahetult enne oksjonit kohtutäituri ukse taga oma aega oodates omavahel hinnas kokku leppida,” ütles Päevaleht Online’ile justiitsministeeriumi esindaja Diana Kõmmus. „Seega, kui oksjon toimub veebikeskkonnas ja ostjad üksteisega ei kohtu, on kokku leppimise võimalus väiksem.”

Seega peaks netioksjon tagama vara suurema müügihinna, millele aitab lisaks kokkulepete vältimisele kaasa ka osalejate suurem arv, seisab eelnõu seletuskirjas.

Täiturite töö turvalisemaks

Kohtutäiturite täiskogu juhataja Mati Kadak ütles Päevaleht Online’ile, et selline kord oleks väga hea, kuigi kokkumängu juhtumid on viimasel ajal kadunud. „Praegu selliseid asju küll ette tulnud ei ole, levinud olid kokkumängud siis, kui tegutsesid kinnisvaraspekulandid. Majanduslangusega on nad kadunud,” ütles Kadak. „Aga kuna igale langusele järgneb tõus, siis oleks hea see süsteem praegu valmis teha.”

Kadaku sõnul interneti-oksjon kohtutäituri tööd oluliselt kergemaks ei tee, kuid turvalisemaks muudab küll.

Vallasvaraga kauplev interneti-oksjon hakkab paiknema kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehel. Seadus jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril, kuid justiitsministeeriumi teatel ei valmi netioksjoni pidamiseks vajalik veebikeskkond enne 2013. aastat. Seda põhjusel, et kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda ise on alles loomisjärgus.