Võlgniku elu muutub kibedamaks
Justiitsministeeriumis valminud võlaõigusseaduse muudatused annaksid uuest aastast pankadele õiguse küsida laenu tagasimaksega kimpu jäänud inimestelt viivist lisaks võlgu jäädud summale ka võlgu jäädud intressiosalt.
Teisisõnu: kui ettevõtja Teet laenab pangalt oma kodu ehituse tarvis miljon krooni ning tema igakuine laenu põhiosa tagasimakse pangale on laenu tagasimakse perioodi alguses ligi 7000 krooni kuus ja intressimaksed küünivad 3000 krooni ligi, siis jäänud pangale laenumaksetega jänni, on pangal õigus nõuda viivist senise 7000 krooni asemel 10 000 kroonilt. Teedu jaoks tähendaks see 470 krooni asemel 670-krooniseid viiviseid.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Kaija Riismaa sõnul on võlaõigusseaduse muudatuse eesmärk kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt.
„Sisuliselt tähendab see seda, et kõikidel juhtudel, mil võlgnik satub intressi maksmisega viivitusse, tuleb tal tasuda ka viivist. Seda nii tarbijalepingute kui ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul,” selgitas Riismaa.
Lisamiljonid pankadele
Pangad ei ole veel võtnud selget seisukohta, kas muudatuste jõustumisel intresside viivisega maksustamise võimalust kasutataks. Küll aga märkis Nordea Pank Eesti krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari, et seadusemuudatust tuleb tervitada, sest see hakkab võlgnikke rohkem distsiplineerima. „Praegune regulatsioon pigem soosib võlgujäämist,” lisas Kähari.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul ei võimalda praegused laenulepingud võlgu jäädud intressi viivisega maksustada, kuid pank nõuab sisse kliendile võlgnevuse teavitamise eest tehtud kulud, nt kirjade saatmine. „Swedbank on antud eelnõuga tutvunud, kuid kuna tegemist on alles ettepanekutega, siis on vara rääkida viivise rakendamisese võimalusest intressimaksetele,” lisas Siilivask.
Ka SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul on igasugused kompromissid võlgniku ja panga vahel võimalikud, kuid see eeldab, et võlgnik suhtleb pangaga. Vohu ei osanud öelda, kuidas hakkab SEB seadusemuudatuste vastuvõtmisel käituma ja kas viiviseid hakatakse kohe ka võlgu jäädud intressimaksetelt tagasi nõudma või mitte.
Eesti ühe suurima krediidihaldus- ja inkassofirma Lindorff Eesti juhataja Kadrian Jaagundi sõnul näitab ettevõtte senine praktika, et võlausaldajad kasutavad peaaegu alati viiviste sissenõudmise võimalust. Ka Jaagundi arvates on võlaõigusseaduse võimalikud muudatused nende klientide huve arvestades ainuüksi tervitatavad. „Kui inimesel on raske olukord, aga ta ikkagi tahab maksta, siis viiviseid reeglina vähendatakse,” lisas Jaagund.
Eesti Panga andmetel on Eesti inimesed ja ettevõtted jätnud krediidiasutustele augusti lõpu seisuga tähtajaks tasumata ligi üheksa miljardit krooni. Kui pangad hakkaksid kasutama uusi seadusemuudatusi ja nõuaksid sisse ka viivised intressidelt, tähendaks see aastas neile kuni 60–70 miljoni kroonist lisasissetulekut.
Nõustaja: halb aeg muudatusteks
•• Võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe arvates pole praegu hea aeg hakata protsenti protsendiga maksustama, sest võlgu jäävate inimeste arv kasvab päev-päevalt.
•• „Elu on selline, et meil pole halbu ega häid võlgnikke, sest iga inimene võib üleöö tööta jääda. Seepärast peaks vastu võtma seadusi, mis inimeste maksevõimet ei halvenda,” lisas ta.
•• Silver-Schöbe sõnul võimaldab ka praegu kehtiv võlaõigusseadus pankadel võlgnikult välja mõista viiviseid, kuid sellisel juhul peab pank tõendama, et võlgniku poolt on pangale võla sissenõudmisega tekitatud kahju. Selleks peab pank võlgniku kohtusse andma, mida üldjuhul ei tehta.
•• Eesti omanike keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul on tegemist ebaõnnestunud seaduseelnõuga, mis raskendaks kodulaenuga hätta sattunute olukorda. „Juba õigusliku konstruktsioonina on intressilt viivise nõudmine kaheldav ning kahjustaks ebamõistlikult võlgnike huve,” lisas Madiberk.
