Võlgnikud pääsevad häbipostist kolme aastaga
Uuest aastast jõustuv isikuandmete kaitse seadus parandab eraisikute andmete kaitset ning päästab võlgnikud avalikust häbipostist kolme aastaga.
Seni andmete avaldamisele ajalist piirangut ei kehtinud, mistõttu massiliselt avaldati maksehäireid seitse aastat. Isikuandmete kogumine ja avaldamine on üldiselt lubatud vaid isiku nõusolekul.
Uue korra järgi peab nõusolek olema tehingus selgesti eristatav ning jäädvustatud kirjalikult või elektrooniliselt. Näiteks ei tohi nõusolek andmete töötlemiseks olla peidetud lepingu teksti, kuna see võib tarbijal jääda tähelepanuta. Vaidluse korral eeldatakse, et andmete avaldamiseks nõusolekut ei ole, mis võib andmete avaldajale tuua kahjunõude.
Nõusoleku saamiseks peab isikut teavitama tema õigustest ning andmete töötlemise eesmärgist ja tingimustest. Nõusolek võib olla tingimuslik ja ajaliselt piiratud. Samuti peab isik teadma, kellele tema andmeid edastatakse.
Krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe avaldamist ei saa tarbija keelata, kuid maksehäire avaldamiseks peab lepingu rikkumine olema kestnud 30 päeva. Tarbijal tekib aga õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist muudest andmebaasidest, näiteks avalikust telefoniraamatust või kaupluse infosüsteemist.
Isiku nõusolekuta võib andmeid koguda tarbijaga sõlmitud lepingu või õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks. Isikute või vara kaitseks võib kasutada jälgimisseadmeid, kui nende kasutamisest on tarbijat arusaadavalt teavitatud.
Ülekaalukas avalik huvi
Uue seaduse järgi tohib isiku nõusolekuta tema andmeid avaldada ajakirjanduses, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning avaldamine on kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetikaga. Andmete avaldamine ei tohi kahjustada isiku õigusi ülemäära.
Seaduse kohaselt muutuvad eriliselt kaitstuks isiku biomeetrilised andmed, milleks on näiteks sõrmejäljed ja DNA. Seeläbi suureneb igaühe kaitse ka selliste andmete töötlemisega seotud ohtude eest.
