Volikogu kinnitas Tallinna eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik selgitas, et eelarvestrateegia on dokument, mis on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel või investeeringute kavandamisel.
"Ühelt poolt annab dokument väga konkreetsed suunised, millised on tähtsamad valdkonnad ja olulisemad arengusuunad, kuid üksikutele tegevustele või kõikidele suurematele investeeringutele selles ei keskenduta. Detailsem vaade iga konkreetse aasta kohta kujuneb iga-aastase eelarve koostamise ja selle arutelu käigus," sõnas Terik.
Linna investeeringute maht jääb eelarvestrateegia kohaselt aastatel 2020-2023 vahemikku 127-161 miljonit eurot aastas. Jätkub haridusasutuste võrgu korrastamine ja selle raames linna lasteaedade, koolihoonete ja huviharidusasutuste renoveerimine. Rajatakse ja uuendatakse laste mänguväljakuid ning spordiväljakuid, peremänguväljakuid kohandatakse ka erivajadustega lastele. Jätkuvad mitmete linna asutuste rekonstrueerimised ja avalike teenuste arendamiseks vajalikud investeeringud.
"Kui siiski tuua mõned konkreetsed näited lähiaastate investeeringutest, siis haridusvaldkonnast on strateegias Nõmme gümnaasiumi spordihoone ehitamine ning mitme kooli tervikrenoveerimine nii Mustamäel, Haaberstis, Kristiines kui Lasnamäel. Transpordivaldkonnas on kavas uute trammide soetamine ja taristu uuendamine. Keskkonnavaldkonnas arendatakse linna rohevõrgustikku ja korrastatakse parke ning haljasalasid," tõi Terik näiteid.
Linnavolikogu rahanduskomisjoni liikme Anto Liivati sõnul on Tallinna linn nautinud häid aegu ning viie aastaga on linna eelarve kasvanud umbes 300 miljoni euro võrra.
"Võrdlemisi konservatiivse eelarvestrateegia projekti kohaselt peaksid linna tulud olema nelja aasta pärast 135 miljoni euro võrra suuremad kui käesoleval aastal. Keskerakonna juhitav Vabariigi Valitsus räägib palju riigieelarve revisjoni vajalikkusest. Samasugust revisjoni vajab ka pealinna eelarve, sest pidevalt suurenevad tulud on võimaldanud linnavalitsusel vaadata paljude aastate jooksul mööda vajadusest mõelda, kuidas pakkuda väiksemate kuludega paremaid avalikke teenuseid. Tallinna Televisiooni osaline sulgemine on küll kiiduvääne ja märgilise tähendusega, kuid selle arvelt mõne miljoni euro kokkuhoidmine ei avalda linnaeelarvele paraku kuigivõrd olulist mõju. Linnaeelarve revisjoni oleks igati mõistlik teostada koos käimasoleva Tallinna arengukava 2021 koostamisega," arvas Liivat.
Vastavalt eelarvestrateegiale jääb linna põhitegevuse kulude kasv alla põhitegevuse tulude kasvu. Strateegiaperioodil kasvavad linna põhitegevuse tulud 19,3% ning põhitegevuse kulud 18,4%.
Tegevuskuludest on suurima osakaaluga valdkonnad haridus, teede ja tänavate korrashoid, ühistransport, sotsiaalhoolekanne. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse linna üldisel heakorrale: talveperioodil tänavapuhastusele ja lume väljaveo tõhustamisele ning suvel rohealade ja haljastuse korrashoiule. Samuti jätkatakse hästi toimivate meetmete rakendamist ja avalike teenuste pakkumist kõikidele sihtgruppidele kõigis linna tegevusvaldkondades.
Linna võlakoormus jääb jätkuvalt mõõdukale tasemele, moodustades kavandatu kohaselt strateegiaga hõlmatud perioodi lõpuks 37,2% puhastuludest, seejuures seadusega lubatud tase on kuni 60%.
