Haavapuidumassi tehase üks eestvedajaid, Larvik Celli juhatuse liige Peeter Lodi ütles Järva Teatajale, et on rahul volinike otsusega jätkata tehase ehitamiseks ettevalmistustöid. Tema kinnitusel ei pea paika ajakirjanduses avaldatud kahtlused, et tehas võib keskkonnale ülimalt ohtlik olla.

Miljard krooni maksev tselluloositehas käivituks järgmise aasta lõpus, esimene partii pleegitatud termokeemilist puumassi valmiks ületuleva aasta kevadel.

Tehas loob töökohti kuni 70 inimesele ja lubab kaudselt tööd kuni poolele tuhandele. Lodi kinnitas eile, et Larvik Cell tahab Türile rajada tehase ja siin töötada 50 või sada aastat, mistõttu ei saa keskkonda ükskõikselt suhtuda.

Tehase keskkonnamõjusid hinnanud OÜ Ecoman ekspert Heino Luik kinnitas eile, et teatud mõju tehasel Pärnu jõele on, kuid mitte nii tõsine, nagu ajakirjanduses on väidetud. Luige hinnangul piisab aastas 100.000tonnise tootmismahuga tehasele puhastusseadmete ehituseks sajast miljonist kroonist.

Tegemist ei ole tselluloosi-, vaid pigem haavamassitehasega, mis kasutab vähemtoksilisi kemikaale, väitis Luik.

Luik mainis, et valminud on sajaleheküljeline keskkonnauuring, mis arvestab nii vee vooluhulka kui reostuskoormust. Arvamus, nagu võiks reostus ulatuda Pärnu lahte, on tingitud infosulust, kinnitas ta.

Luige sõnul läheb heitvesi peale tehase puhastusseadmete läbi linna puhastusseadmete, järelpuhastussüsteem tagab lõpliku puhastuse.

Pärnumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Urmas Vahur ütles Pärnu Postimehele, et tehase võimalike keskkonnamõjude hinnang on tehtud puudulikult ega vasta otse küsimusele, miks Pärnu jõgi on prügimägi, kuhu solki võib juhtida. Valida oli Kehra, Türi ja Paldiski vahel, Türi eelistamist pole keegi põhjendanud.

"Punnitame meeleheitlikult vee kvaliteeti parandada, rajada välismaa abiga Pärnu jõgikonnas puhastusseadmeid, kulutades selleks sadu miljoneid. Ja siis tuleb äkki üks ettevõte, mis ütleb, et foon on praegu selline, ja selle põhjal võime jõge veel reostada," pahandas Vahur.

Tartu ülikooli teadur Nikolai Laanetu andmeil ladestuvad tehase heitvees olevad ligniidid lahe põhjamutta ning põhjustavad seal mürkide moodustumist.

"On vaja ulatuslikumat arutelu. Tehase esindajailt ei saanud ma vastust küsimusele, kuidas avaldavad ained mõju jõe elustikule," märkis Laanetu.

Teadur manitses eufooriasse sattumast töökohtade lisandumise üle.

"Miks Norras sellist tehast rajada ei lubata? Sellepärast, et ühel päeval pole võib-olla tselluloosi vaja, kala aga küll," nentis Laanetu.

Tselluloositehase rajamist Torisse kavandanud Kaseväli &Co juhatuse esimees Andres Kaseväli märkis Pärnu Postimehele, et tema andmetel tuleks Pärnu jõe vee puhastusse investeerida umbes pool miljardit krooni. Sama suurt investeeringut vajaks tema sõnul Norra ettevõte. Miljardise ehituse juures ei pidanud Kaseväli sellist väljaminekut tasuvaks.

Mina leian, et Pärnu jõe vooluhulk on liiga väike ja reostusrisk liiga suur, rääkis Kaseväli.

Türi linnapea Toomas Laimets ütles, et ettevõtluse seisukohalt parandaks tehas tööhõivet, Türi 3500 elanikust enam kui sada on tööta. Kui 1999. aasta alguses oli Türi vallas 101 töötut, siis 2001. aasta jaanuariks oli neid 153. Türil linnas on töötuse arv kahe aastaga suurenenud 181lt 313le.