Firma ligi 20 aasta pikkune kogemus koos hulga kõrgetasemeliste spetsialistidega suudavad tagada kliendi jaoks muretu Volvo tehnika kasutamise aastateks.

Firma müügidirektor Edgar Suislepp leiab, et enamjaolt võib Volvo ehitustehnikat soetavad kliendid jagada kolmeks – esimest gruppi huvitab põhiliselt masina töökindlus, masina hind ei ole valiku tegemisel põhiline, kuna potentsiaalsed kulud masina seisakust on niivõrd suured, et ta peab kindlasti kasutama suhteliselt uut masinat.
„Siia alla kuuluvad sadamad, mingil määral ka raudtee. Kui mingi laev on sadamas ja käib selle laadimine, siis masina seisak on ikka väga kulukas. Ja kui veel on tegu spetsiifilise masinaga, siis ei olegi võimalik asendusmasinat leida ja ainus lahendus on kiirelt tekkinud rike kõrvalda. Aga kui laev seisab sadamas laadimise ootel ka ainult pool päeva, maksab see kolossaalseid summasid,” selgitab Suislepp.

Teise grupina kuuluvad siia kliendid, kellede puhul töötab masin sellises tsüklis, kus sellest masinast sõltub väga palju. Näiteks saeveskite ja asfalditehaste laadurid või asfaldilaotur. Kui need masinad seisma jäävad, seiskub kogu protsess. Seisavad veoautod, teerullid, asfalditehas või siis terve saeveski… Selliste klientide jaoks on ülioluline, et masina rikkeid esineks võimalikult harva, teenindus oleks kiirelt kättesaadav ja (asendus)masinate saamine võimalik.

Kolmandasse kategooriasse paigutaks Suislepp kliendid, keda huvitab esmajärjekorras masina pikk eluiga ning kes on põhiliselt potentsiaalsed kasutatud masinate ostjad. Nad on nõus masina pisut väiksema töökindlusega, kuid kuna tehtavad tööd ei ole ajaliselt väga reglementeeritud, siis lühiajalised seisakud ei põhjusta neile olulist materiaalset kulu. Eestis sellist kliendigruppi veel väga palju pole, mujal maailmas koosneb see peamiselt näiteks erinevatest pereettevõtetest.

Odav ei tähenda alati soodsat
Madalama ostuhinna taga peituvad pikemas perspektiivis tihti suuremad kasutuskulud ning väiksem efektiivsus, kuid alati ei pööra kliendid sellele tähelepanu. Vahel on see tingitud piiratud investeerimisvõimalustest, vahel aga ka lihtsalt teadmatusest.

„Toon näite, et näiteks masin maksab uuena 200 000 eurot ja see tundub kliendile kallis. Ta ostab 10 aastat vana masina, mille turuväärtus on 40 000, aga teeb siis sellele 50 000 euro eest remondi, saades kokkuvõttes masina, mille turuväärtus ongi ehk napilt 50 000 – 60 000 eurot. See ei ole kuigi mõistlik, aga nii just käitutakse ja seda põhiliselt kas välisettevõtete tütarfirmade või siis börsiettevõtete poolt,” sõnab Suislepp, kelle sõnul on ka näilisele odavusele rõhuv riigihangete süsteem pisut lühinägelik.

„Riigihange ütleb, et valida tuleb soodsaim pakkumine ja projekti kirjutataksegi igasuguste vaidluste ja protestimiste vältimiseks enamasti sisse kõige odavam masin. Aga see kõige odavam ei ole 99,9 protsendil juhtudest kõige soodsam. Odavama hinnaklassi masina kütusekulu võib näiteks aga olla tunnis enam kui 10 liitrit rohkem. Kui arvestada seda, et masinad ostetakse arvestuslikult 20 000 töötunniks, siis tähendab see praeguste hindade juures seda, et kogu tööperioodi jooksul põletatakse sama hulga materjali laadimiseks õhku u 300 000 euro eest kütust.” Ja kes selle kinni peab maksma ? Eks ikka maksumaksjad kõik koos…

Volvole suudavad väga vähesed konkurendid kütusekulu osas konkurentsi pakkuda ja see on Volvo väga suur pluss. Kui aga arvestada kütuseefektiivsust ( l/t ) ja jõudlust (t/h), leiab Volvole harva vastaseid… Põhiküsimus on optimaalse masina valik ja selle maksimaalne koormamine!

„Kütuse efektiivsuse osas tehakse Volvos pidevalt arendustööd ning kuigi vahepeal olid konkurendid, eeskätt just Korea tootjad, teinud väga head tööd, astub Volvo oma uute Euro IIIB nõuetele vastavate mootoritega neil jälle eest ära,” nendib Suislepp.

Lisaks ökonoomsetele mootoritele ja teistele masinatehnilistele lahendustele on kütuse säästmiseks Volvol EcoDriveri programm ehk ökonoomse juhi õpetus, mida SWECON-i õppinud instruktorid sel aastal ka Eestis läbi viima hakkavad. Programmi hulka kuuluvad videomaterjalid, testid ja praktika, mis aitavad juhtimisvõtete kaudu kütusekulu veelgi vähendada.

Töö efektiivsust aitab Edgar Suislepa sõnul tõsta ka ehitusmasinate mugav töökeskkond juhi jaoks. Sest kui juht igas tunnis kas või 5 minutit rohkem peab ennast ringutama ja sirutama, et tööd jätkata, tähendab see juba 10-protsendilist kadu jõudluses. Volvo mugavad ja ergonoomilised töökeskkonnad võimaldavad aga selliseid sirutuspause vähendada.

Peaaegu kõigi Volvo klientide ühine joon on see, et üldiselt ei olda kinni ainult masina n-ö soetushinnas, vaid vaadatakse investeeringule pikemas perspektiivis ja pisut laiemalt. Esmajärjekorras on ju ikkagi oluline, millised on materjali laadimise kulud tonni või kuupmeetri kohta. Võetakse arvesse nii masina soetushinda kui ka ressurssi ning jääkmaksumust.
Ja üha olulisemaks kuluartiklina ka loomulikult ekspluatatsioonikulusid. Et peale madalate ekspluatatsioonikulude on Volvo ehitusmasinad ka väga produktiivsed, on nende efektiivsusnäitajad väga kõrged. Kui vaadata ka masus raskustesse sattunud ettevõtteid-ettevõtjaid, siis tuleb tõele au andes märkida, et nende hulgas oli Volvo ehitusmasinate kasutajaid ainult mõningaid. Vaevalt et seda saab ainult Volvo kuluefektiivsuse „süüks” panna, kuid eks koos läbimõeldud masinavalikutega võib siin üks põhjusi olla küll…
„Nende klientide seas, kes on Volvo kunagi ostnud, võib vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda neid, kes on selle mõne teise margi masina vastu välja vahetanud. Küll aga on hulgaliselt neid, kes on mõne muu brändi vahetanud Volvo vastu.”

Koos väikese seisuaja, kõrgema klassi kasutusmugavuse ning aastate jooksul optimaalselt väljakujundatud järelteenindusvõrguga on Volvo Eesti ehitusmasinate turul kahtlemata hinnatud tegija.

Lisainfot saab Sweconi kodulehelt.

LOE VEEL:

Jaga
Kommentaarid