Võõrtöölistele tahetakse palka maksta punktisüsteemi alusel

 (3)

Tööandjad: palk ei ole riigi reguleerida, see on tööandja ja -võtja omavaheline lepe.

Juba järgmisest aastast plaanib riik hakata dikteerima, kui palju tuleb palka maksta siin töötavale valgevenelasest ehitajale või ukrainlasest keevitajale. Seda selleks, et nad üldse töö- ja elamisloa saaksid.

Sellise ettepaneku teeb majandusministeerium valitsusele, et korrastada väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööletulemise tingimusi, piirata odava tööjõu sissevoolu ja takistada selliste ametimeeste mujalt toomist, keda leiaks ka Eestist.

“Võõrtöölised ei tohi kohalikku tööjõudu asendada, vaid peavad seda täiendama,” ütles majandusministeeriumi peaspetsialist Sille Rossi. Nii ei ole tema hinnangul põhjendatud näiteks ukraina või valgevene ehitajate Eestisse toomine, kui tööandja eesmärk on neile kohalikest töömeestest vähem palka maksta ja nii palgakulusid kokku hoida. Rossi sõnul on võõrtööjõu Eestisse lubamine põhjendatud vaid juhul, kui Eestist selliseid ametimehi ei leia. Nii andis ministeerium näiteks hiljaaegu loa BLRT Grupile 50 ukraina keevitaja töölevõtmiseks, kuna vastavaid spetsialiste kohalikul turul pole.

Brittidega sarnane süsteem

Majandusministeeriumi ettepanekud võõrtööjõu osas jõuavad valitsusse augustis. Nähakse ette ka võõrtöölisele tööloa andmise protseduuri lihtsustamist. Loa saamine on näiteks BLRT Grupil ja Skype’il aega võtnud 8–11 kuud.

Majandusministeerium soovib Eestis välja töötada Suurbritanniaga sarnase võõrtöölisi hindava punktisüsteemi, et hinnata võõrtööliste võimalusi tööd saada. Iga võõrtöölise puhul arvestatakse kvalifikatsiooni, varem kodumaal teenitud palga suurust ja saareriigis pakutavat palka. Arvesse võetakse ka vanus ja kui vajalik punktisumma on koos, on ka töö- ja elamisluba sama hästi kui taskus. Võõrtöölised on jagatud viide klassi, alates kõrgkvalifitseeritud tööjõust ja lõpetades lihttöölistega. Iga grupi jaoks on pandud paika kriteeriumid, mille järgi inimesi hinnatakse, ning punktitase, mis tuleb tööloa saamiseks täis saada.

Uus-Meremaal saab võõrtööline enda vastavust nõuetele hinnata juba internetis. Rossi sõnul tuleks Eesti punktisüsteem olusid arvestades siiski lihtsam.

“Iseenesest on positiivne, et keegi võõrtööjõu teemal mõtleb ja püüab võtta eeskuju sealt, kus mingid süsteemid töötavad,” ütles ehitusettevõtjate liidu juht Tarmo Lige. “Aga reeglid peavad olema kõigile väga selged ja läbipaistvad. Nende kaudu ei tohiks kindlasti mõnda erakonda toetada.” Tema sõnul võiks Eestisse tuua 5000 head spetsialisti, sest kohapealt inimesi enam võtta ei ole.

Meriton Grand Hotell Tallinnas kuus aastat portjeena töötava nigeerlase Olusola Souza Kehinde hinnangul oleks punktisüsteemil Eesti jaoks nii plusse kui ka miinuseid. “See punktisüsteem oleks väga hea, sest täidaks mingid tühimikud tööjõuturul,” arvas Kehinde, “aga halvendaks kohaliku tööjõu olukorda.” Tema arvates oleks Indias ja Hiinas väga suur huvi Eestis töötamise vastu. “Indias ja Hiinas on haritud inimesed, paljud kvalifitseeruks punktisüsteemi järgi ning Eesti lihtsamad töölised ei suudaks nendega enam konkureerida. Neil kaoks motivatsioon,” arvas Kehinde.

2005. aastal sai Eestis töötamiseks elamisloa 1100 inimest, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud ja need Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Eestis töötada kauem kui kolm kuud.

Mis puudutab riike väljaspool EL-i, siis viimasel kahel aastal on enim Eesti töö- ja elamislube saanud ukrainlased (215), järgnevad venelased (41) ja USA kodanikud (30).

Kommentaar

Dimitri Kubõškin

BLRT Grupi haldusdirektor

Majandusministeeriumi idee on toores ja küllalt imelik. Kuidas on riik suuteline reguleerima erasektori asju? See võib olla korruptsioonimaiguline asi, kui mingi ametniku kätte langeb võim tööluba anda või mitte.

BLRT Grupis teenivad ukrainlased 20–25 000 krooni kuus. Millega riik seda palgataset siis võrdlema hakkab, kas Soomega?

Kommentaar

Enn Veskimägi, Tööandjate keskliidu volikogu esimees

Riik ei saa eraettevõtjate palku reguleerida, see on tööandja ja töövõtja vaheline kokkulepe. Ma ei mõista, miks tahab ministeerium, et näiteks ukraina ehitajale makstakse Eestis sama palju palka kui eestlasele, kui eestlased teenivad samal ajal Soomes ehitustel 30 protsenti vähem kui soomlased. Miks me seame lati kõrgemale kui skandinaavlased?

Kommentaar

Sten Tamkivi

Skype Eesti juht

Võõrtöölistest rääkides pannakse ühte patta tippspetsialistist IT-mees ja laevaehitaja. Samuti see, kes tahab siia kaheks aastaks, ja see, kes tahab siin elu lõpuni olla.

Riigi poolt palga dikteerimine mõjutaks meid siis, kui kehtestataks ülempiir, kui palju me võime võõrtöölisele maksta. Ega inimene Nokiast ei tule siia, kui talle miinimumpalka pakutakse.