Tööturuameti peaspetsialisti Nele Labi sõnul on põhjus tõenäoliselt selles, et palju töötajaid tuleb meile Euroopa Liidu riikidest, eelkõige Poolast, ning nende alla pooleaastast siinviibimist ei registreerita. Ka nõuab väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kodanikule siintöötamiseks vajalike dokumentide hankimine omajagu aega, kirjutab Eesti Päevaleht.

Majandusministeeriumi peaspetsialist Sille Rossi märgib, et viimasel ajal soovivad firmad korraga tuua tööle kõigest paar töölist või natuke rohkem. “Varem oli tööluba taotlevate välistööliste arv ühe ettevõtte kohta märksa suurem,” ütleb Rossi.

Kõige rohkem soovivad siinsed ettevõtted palgata Ukraina ehitustöölisi, näiteks ehitusfirmas Rand & Tuulberg on kuu aega ametis 14 sealset ehitusmeest — müürijat ja betoneerijat. “Käsitleme seda pilootprojektina,” märgib firma ehitusjuht Priit Vakmann. Ukrainlaste kasuks pani otsustama varasem kokkupuude sealsete ehitajatega.

Vakmann tõdes, et ideest ukrainlaste siiatoomiseni kulus kokku üheksa kuud. Esimese korraga ei andnudki majandusministeerium ettevõttele luba võõrtööjõudu palgata. Pärast seda, kui firma esitas ministeeriumile palgaskaala, mida kavatseb töölistele maksta, anti ukrainlaste toomiseks nõusolek.