Võõrtöölistest on kõige nõutumad Ukraina ehitajad
Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti ning tööturuameti andmeil on mõnevõrra kahanenud nende inimeste hulk, kes saabuvad Eestisse tööle nn kolmandatest riikidest. Tööturuameti peaspetsialisti Nele Labi sõnul on põhjus tõenäoliselt selles, et palju töötajaid tuleb meile Euroopa Liidu riikidest, eelkõige Poolast, ning nende alla pooleaastast siinviibimist ei registreerita. Ka nõuab väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kodanikule siintöötamiseks vajalike dokumentide hankimine omajagu aega.
Majandusministeeriumi peaspetsialist Sille Rossi märgib, et viimasel ajal soovivad firmad korraga tuua tööle kõigest paar töölist või natuke rohkem. “Varem oli tööluba taotlevate välistööliste arv ühe ettevõtte kohta märksa suurem,” ütleb Rossi.
Kõige rohkem soovivad siinsed ettevõtted palgata Ukraina ehitustöölisi, näiteks ehitusfirmas Rand & Tuulberg on kuu aega ametis 14 sealset ehitusmeest – müürijat ja betoneerijat. “Käsitleme seda pilootprojektina,” märgib firma ehitusjuht Priit Vakmann. Ukrainlaste kasuks pani otsustama varasem kokkupuude sealsete ehitajatega.
Vakmann tõdes, et ideest ukrainlaste siiatoomiseni kulus kokku üheksa kuud. Esimese korraga ei andnudki majandusministeerium ettevõttele luba võõrtööjõudu palgata. Pärast seda, kui firma esitas ministeeriumile palgaskaala, mida kavatseb töölistele maksta, anti ukrainlaste toomiseks nõusolek.
Luba ei antud
“Põhimõtteliselt saab ministeerium reguleerida, millistesse sektoritesse töölisi sisse lasta ja millistesse mitte,” nendib Rossi. “Näiteks üks eraisik tahtis siia tuua viis Ukraina töölist, et ehitada endale Ukraina stiilis maja, aga selleks polnud alust luba anda.”
Siiski on viimasel ajal võõrtööliste suhtes tehtud hulk lubavaid otsuseid, sest tööjõuprobleem on terav.
Varem meedias kajastatud Balti Laevaremonditehasele äraütlemise kohta (tehas tahtis tuua sada töölist pikaks ajaks tööle – K.V.) kostis Ross, et kui tehas vajab pikemat aega teatud oskustega töölisi, tuleb selleks koolitada meie inimesi. Viiekümne töölise sissetoomiseks BLRT-le siiski luba anti.
Taotlused
Enamik taotlusi
ukrainlastele
•• Möödunud aasta esimesel poolel esitati tööturuametisse 356 võõrtöölise ametissevärbamise taotlust, sel aastal aga 224.
•• Mullu esimesel poolaastal rahuldati 347 taotlust, tänavu 224. Endiselt on enamik taotlusi mõeldud Ukraina kodanikele (82,5%).
•• Kodakondsus- ja migratsiooniametis registreeriti möödunud aastal kokku 369 lühiajalist töötamist. Selle aasta esimesel poolel on registreeritud 151 lühiajalist töötamist.
•• Kolmandatest riikidest tuleva spetsialisti või oskustöölise lühiajaliseks tööle registreerimiseks tuleb esitada taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), kes hindab välismaalase tööle lubamist lähtuvalt riiklikust majandushuvist.
