Vopak LNG juht: lätlaste edu Brüsselis võtaks Muugalt LNG-terminali
Eesti riik hakkab Muuga LNG-terminalist strateegilisteks varudeks gaasi ostma, avaldas Hollandi logistikafirma Vopak LNG globaaldirektor Dirk A. van Slooten.
Kui lätlased on Brüsselis nii edukad, et piirkondliku Balti terminali rajamiseks mõeldud Euroopa subsiidium läheb Riiga või Ventspilsi, vaatab Vopak Muugale terminali rajamise kava üle.
Van Slooten andis Eesti Päevalehele intervjuu Rotterdamis firma peakorteris, kus ta juhib maailma ühe suurema vedelkaupade ladustaja Vopaki ülemaailmsete ambitsioonidega LNG-äri.
Vopak LNG avas mullu suvel koostöös rahvusliku võrguettevõttega Gasunie Rotterdami sadamas 35 hektaril laiuva ja 12 miljoni kuupmeetrise aastavõimsusega veeldatud maagaasi terminali. Gate Terminali nime kandvast mahutipargist sai esimene ja seni ainuke Hollandi LNG-terminal, mida käis avamas kuninganna Beatrix. Tegemist on Eestisse kavandatavast terminalist neli korda suurema tootmisüksusega. Hollandlaste äriskeemi kohaselt saabuksid suured 200 000-tonnised LNG-laevad nende Rotterdami terminali, kust 50 000-tonnised laevad tooksid gaasi Muugale.
■Mis muudab LNG Balti riikides turgu valitseva maagaasiga konkurentsivõimeliseks?
Sellist asja nagu odav LNG pole olemas. Kui sa tahad osta LNG-d, siis peab sul olema selleks muu põhjus kui odav hind.
■Kas te peate silmas, et LNG on justkui elustiili kütus?
Loomulikult pole LNG elustiili kütus. Meie ettekujutuses ei hakata LNG-d kasutama vaid torusse lastava gaasina. Siia lisanduvad Läänemerel 2015. aastal laevakütusele kehtima hakkavad keskkonnanõuded, mis teevad temast laevakütuse. Samuti on võimalik võtta LNG kasutusele veoautokütusena, sest õige pea ei lubata diiselveokitel linnadesse sisse sõita. Kolmandat võimalust näen kohalike külade ja väikelinnade gaasivõrkudes, mis pole põhivõrguga ühendatud. Sama kehtib tööstusettevõtete, näiteks keemiatööstuse kohta. Sa sõidad veokiga sadamasse ja viid sealt gaasilaadungi sinna, kuhu vaja.
Näib üpris tõenäoline, et LNG-äri käivitudes kaob vajadus investeerida suurtesse gaasitorustikesse ja vaielda rahulolematute maaomanikega, kes ei taha gaasitoru oma kinnisvara läheduses näha.
Tallinn on rohkem kui kolmesaja ristluslaevaga ja igapäevase liinilaevaliiklusega kogu piirkonna kõige kuumem sadam, mis tähendab, et need laevad vajavad ka punkerdamist. See on iseenesest juba lootustandev algus meie terminalile.
■Kuidas mõjutab investeerimist Euroopa Komisjoni otsus, kuhu ehitatakse Euroopa rahaga Balti riikide piirkondlik LNG-terminal?
Euroopa Liidu subsiidium mõjutab meie investeerimist, kuid see pole lõpptulemuse jaoks määrav. Selles küsimuses vajutab päästikule Eesti riik, mitte Euroopa Liit.
Soome tarbib aastas ligi viis miljardit kuupmeetrit gaasi, kolm Balti riiki kokku samuti ligi viis. Kõik see kokku moodustab juba üpris ligimeelitava suurusega turu. Kui te soovite oma piirkonnas tekitada vaba turgu, siis LNG pakub selleks võimalust.
■Te rõhutate, et riigi otsus määrab LNG-terminali saatuse. Kuid riik ei hakka mitte kunagi LNG-d ostma ega müüma. Kellest saavad teie kliendid?
Vopakil on LNG-terminal Hollandis ja Mehhikos. Nende riikide valitsused soetasid energeetilise julgeoleku nimel strateegilisi gaasivarusid. Üldjuhul on nii, et riikides, kuhu LNG-d imporditakse, läheb sellest 60–70 protsenti energia tootmiseks. LNG-terminali klient võib olla igaüks, kas või Gazprom, sest me ei vastanda end selle ettevõttega.
■Leedu on lubanud kohe oma terminali ehitama hakata, lätlased unistavad terminalidest Ventspilsis ja Riias, hiljuti teatasid soomlased oma terminali rajamisest, Eestis arendavad vähemalt kolm seltskonda sama ideed. Kas seda pole nii väikese turu jaoks liiga palju?
Eesti kohta ütlen väga lihtsalt: parim võidab. Terminali ehitamine on kallis lõbu, mille muudab elujõuliseks hulk asjaolusid: klientide olemasolu, ligipääs võrkudele, parim asukohavalik. Kui selgub, et meile ei jätku piisavalt kliente ja Euroopa Liit otsustab meie projekti mitte subsideerida, siis peame oma senise kava üle vaatama.
■Mis pilguga olete vaadanud võimalust investeerida Lätisse, kus asuvad suurepärased maa-alused gaasimahutid ning Ventspils ja Riia pakuvad häid tingimusi?
Me oleme selle piirkonna võimalusi põhjalikult uurinud, meil juba on ettevõte Tallinnas, mis on parim asukoht Balti piirkonna LNG-ga varustamiseks. Läti võrk on tõepoolest ehitatud tagamaks naaberriikide varustust, kuid see on rajatud Nõukogude võimu ajal ja lähtudes toonasest loogikast. Eesti paistab selle kõrval nagu õigesse kohta ehitatud hotell ja see on eduka äri eeldus.
Ma ei välista meie huvi näiteks Venemaa Ust-Luga sadama vastu, kui terminali rajamine peaks seal päevakorda tõusma.
■Kuidas te käitute, kui lätlased teevad Brüsselis edukamat lobi ja saavad selle subsiidiumi endale?
Siis me peame vaatama, kas Tallinna puhul on endiselt tegemist äriliselt huvitava juhtumiga.
■Kas see tähendab, et Vopaki, Eleringi ja Tallinna Sadama allkirjastatud leping on tegelikult üks suur küsimärk?
Ei-ei. Me oleme valinud õiged partnerid õiges sadamas ja õigel turul ning usume, et see projekt osutub lennuvõimeliseks.
■Miks te usute, et LNG-d viimaste aastate jooksul saatnud edu püsib?
LNG tootmisega on seotud ülisuured kulutused. Üksnes tootmise alustamise otsus toob kaasa 10–20 miljardi euro suuruse kulu. Sa pead esmalt jõudma Austraalias, Kataris või Trinidadis ja Tobagos gaasi allikani. Isegi Norras toodab Statoil LNG-d. Venelastel on sama lugu Jamali ja Stokmani leiukohaga. Isegi suured tootjad peavad olema kindlad, et nad suudavad toota vähemalt järgmised kakskümmend aastat. Kui nad ei näe turgu, siis nad ei investeeri.
■Mida peavad arvama teie plahvatusohtliku LNG-terminali läheduses elavad inimesed?
LNG saladus seisneb selles, et tegemist on tavalise gaasiga, mis jahutatakse maha ja muutub vedelikuks. LNG sarnaneb paagitäie veega, kus pole survet ja mis seetõttu ei saa plahvatada. Kui LNG ruumis aurustub ja õhuga seguneb, on muidugi tulemuseks suur pauk. Senikaua kui LNG jääb vabasse õhku, on ta ohutu.
Gaasimaailmas on ülisuured turvalisusnõuded. LNG-vastuvõtuterminalides pole alates 1960. aastast olnud ühtegi suurt õnnetust. Tootmistehastes on asi ohtlikum. Selline olukord on saavutatud üksnes põhjusel, et keegi selles äris ei soovi ühtegi õnnetust, sest see võib äri liiga palju kahjustada.
■Mis saab vastikust gaasilõhnast?
LNG on lõhnatu ja teda ei ole võimalik haista. Hais tuleb sellest, et gaasifirmad lisavad talle haisu enne torustikku laskmist, et klientidel oleks võimalik seda haista.
Eesti Päevalehe ajakirjaniku Rotterdami sõidukulud tasus Tallinna Sadam.
