Täpsemalt kulub sõdurite kolmekordseks päevaseks toiduks 5,55 eurot, samas kui vangid toidetakse ära 1,30 euroga. Samas on vangide menüü (vt allpool) ikkagi üsna rikkalik.

Võrdluse aususe seisukohalt tuleb koheselt ära märkida, et tegelikkuses võrreldakse antud kontekstis võrreldamatut - suuresti erinevad toitlustatavate energiavajadus, toidukordade sisu ning koostis, portsjoni suurused ning toidukordade arv. Võrdluse aluseks on võetud laias laastus asutused, kus "kliendid" on riigi kostil.

Ühest toidukorrast erimenüüdeni

Võrdlusse ja vaatlusse sai valitud vanglatoit, ajateenijate toidulaud, lasteaedades ja koolides pakutav ning haiglate toitlustus. Kõige selgemad numbrid on olemas vangide ja sõdurite toitmisel. Esimestele kulub igapäevaselt kolme lõunaroa pakkumiseks 1,3 eurot vangi kohta, ajateenijate kolm päevasööki läheb riigile maksma 5,55 eurot sõduri kohta.

Koolid, lasteaiad ja haiglad on samuti toitlustamas oma “kliente”, kuid erinevalt teistest on tegemist kas väiksema söömaga laste, eridieetidel patsientide või vaid kord päevas süüa saavate noortega, mis tähendab, et neid kõiki omavahel võrrelda ei saa.

Haiglates on pea igal patsiendil oma menüü, mis sõltub tema tervislikust seisundist ja vajadustest, mis tähendab, et toitlustuse keskmist hinda on keeruline arvutada. Lasteaialapsed saavad küll kolm sööki päevas, nendest viimane on aga vaid piruka ja mahlaga oode enne lahkumist, makstes kogu päeva eest 1,66 eurot.

Koolitoiduks kulutatakse riiklikult konkreetne summa ehk 0,78 eurot ühe noore inimese kohta päevas. Kulud, mis lähevad selles üle, peab tasuma kohalik omavalitsus või sööja ise.

Ajateenija söök

Kaitseministri määrusega on kaitseväelase toitlustamiseks ette nähtud päevaraha 5,55 eurot, välitingimustes on see päevaraha 35 protsenti suurem.

"Kaitseväelasele ööpäevas tagatava toidu toiteväärtus peab olema sisetingimustes 3500 - 3850 ja välitingimustes 3700 - 4000 kcal. Ka kuivtoidupakkide koostamisel on arvestatud välitingimustes ette nähtud toidu toiteväärtuse norme," selgitas Kaitseväe teavitusosakonna ülem kolonelleitnant Peeter Tali.

Kaitseväe üksuste toitlustusspetsialistid arvestavad toidu kalori sisaldust kõiki kaitseväe toitlustuskohtasid ühendavas tarkvarasüsteemis Buum. See enam kui 1700 erinevat retsepti sisaldav tarkvarasüsteem võimaldab kaitseväe struktuuriüksustel pidada laoarvestust, koostada ja täiendada menüüsid andmebaasis olemasolevate retseptide põhjal ning tsentraalselt teostada kontrollifunktsiooni, statistikat ja prognoose.

"Kaitseväe Logistikakeskuse toitlustusspetsialistid on pidevalt tegelenud sellega, et etteantud toiteväärtusega toidud oleksid maitsvad. Selleks on näiteks viimastel aastatel sõjaväekokkadele viidud korduvalt läbi maitseainekoolitusi ning samuti arvestatud nii kuivtoidupakkide, söökla- ja väliköögitoidu puhul kaitseväelastega (sealhulgas ajateenijatega) läbiviidud küsitluste tulemusi," lisas Tali.

Kõikides kaitseväe väljaõppekeskustes on kaasaegse sisustusega sööklad, kus toitlustatakse sõdureid kolm korda päevas, sealhulgas on lõuna kolmekäiguline. Väliharjutustel valmistatakse sööki välikatlas, tuuakse kohale termostes või kasutatakse kaasavõetud toidupakke.

Toitlustamine toimub väeosas alati kolm korda päevas. Hommikusöök on tavaliselt ajavahemikus 6.45-7.45 (pühapäeviti tund hiljem) kestusega umbes 10 minutit, lõunasöök (supp, praad, magustoit) on tavaliselt ajavahemikus 12-14 kestusega umbes 20 minutit ja õhtusöök on tavaliselt ajavahemikus 18-19 kestusega 10 minutit.

Vanglalobi

Justiitsministeerium pressiesindaja Priit Talv ütles Delfi Majandusele, et Eesti vanglates pakutav toit on piisav ja kvaliteetne.

“Toitlustamine on reguleeritud sotsiaalministri määrusega „Toidunormid kinnipidamisasutuses“, mille on koostanud toitumisspetsialistid. Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse tema vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalist aktiivsust. Lisaks on vanglates olemas erimenüüd haigetele, kellele nende haiguse eripära tõttu tavamenüüs olev toit ei sobi. Neile, kes järgivad mõnda usutunnistust, mis keelab liha või teatud liiki liha söömise, võimaldatakse lihavaba toitu,” rääkis Talv.

Konkreetsed menüüd koostab vangla tuginedes eelpoolmainitud ministri määrusele. Kuivõrd toiduained muretsetakse riigihanke korras, siis kujuneb hind hangete tulemustest lähtuvalt.

Üldine keskmine toiduraha vangi kohta päevas on 1,30 eurot. Näidisena Tartu vangla menüü:

 HommikuLõunaOode
Esmaspäev

Kaerahelbepuder, tee


Kartuli-tangupuder, hapukapsa-porgandisalat, keefir Külasupp
TeisipäevOdratangupuder, teeVorstikaste riisiga, peedi-kapsa-mar.kurgisalat, mahl

Värskekapsasupp
KolmapäevMannapuder keedisega, teeMaksakaste makaronidega, peedi-kapsa-küüslaugusalat, joogijogurt


Kalasupp munaga
NeljapäevHirsipuder, piimVärskekapsa-hakklihahautis kartuliga, rosinakissell


Kartuli-makaronisupp kanaga
ReedeRiisipuder, teeHernetamp, porgandisalat-õunasalat, piim


Rassolnik
LaupäevMitmeviljapuder, teeMakaronid vorsti ja suitsupõsega, värskekapsa-porgandisalat, keefir


Borš
PühapäevHirsi-riisipuder, teeSeastrogonov kartuliga, värksekapsa-marineeritud kurgi-sibulasalat, piim Hernesupp

Haiglas 30 erinevat dieeti

“Haigla ei pruugi võibolla sellesse võrdlustabelisse sobida,” selgitab Inga Lill Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, lisades, et nende haiglates on iga-päevaselt kasutusel 30 erinevat dieeti ja seda vastavalt patsiendi tervislikule seisundile, mis tähendab, et konkreetset keskmist kulu ühe patsiendi toitlustamise kohta on keeruline öelda..

Kuressaare haigla kodulehel seisab, et haiglasöökla toitlustab patsiente kolm korda päevas vastavalt raviarsti määratud dieedile, millele lisaks saavad lapsed, sünnitajad ja psühhiaatriaüksuse patsiendid ka oodet.

Paljusid haiglaid üle kogu Eesti toidualaselt teenindav AS Eesti Eine pakub aga tervet nimekirja erinevaid menüüsid, kõike vastavalt patsiendi seisukorrale ning raviarsti soovitusele. Nimekirjas on näiteks suhkruhaige toit D300, suhkruhaige vedeldieet, salguvaene dieet - VV, gluteeni- ja piimavaba dieet - GPVHH+, Magedieet - MAG, sedeldieet - VED, operatsiooni järgne - OP, jääkidevaene dieet, soolehaige dieet, puriinivaene dieet ja neelamishäire eridieet.

Koolilõuna

“Mis puudutab koolilõunale esitatavaid nõudeid, siis need on kindlaks määratud sotsiaalministri määrusega „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“. Haridus- ja Teadusministeerium puutub koolilaste toitlustamisega kokku niipalju, et riigieelarvest eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetust koolilõuna pakkumiseks, tänavu on summaks 14 752 143 eurot. See on veel esialgne summa, sest riigieelarvest kohalikele omavalitsustele makstavad toetused on valitsuse ja omavalitsuste vahel täpselt kokku leppimata,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva.

Eelmisel aastal toetas riik koolilõunat 14 763 933 euroga. Koolilõuna toetus on mõeldud munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhiharidust omandavatele (1.-9.klassi) õpilastele. Riigipoolseks arvestuslikuks koolilõuna maksumuseks on 0,78 eurot õpilase kohta.

“Kuna koolilõuna maksumus omavalitsuseti on erinev, siis summa, mis ületab arvestuslikku toetust, katavad kas omavalitsused ise, lapsevanemad või siis omavalitsused ja lapsevanemad kahasse. Koolilõuna toetust võib kasutada ka üldkeskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks juhul, kui valla või linna haldusterritooriumil asuvates koolides põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud on kaetud,” räägib Ladva.

Mis puudutab konkreetset toitlustamist, siis see on ikkagi kooli ja lasteaia omanike ehk siis kohalike omavalitsuste korraldada, lisab Ladva.

Lasteaialapsed söövad rikkalikult

Tallinna Terakese lasteaia juht ütles Delfi Majandusele, et nende lasteaias on nelja rühma kohta oma köök, kus igapäevaselt valmistatakse kolm söögikorda – hommikusöök, lõuna ning õhtuoode.

“Toidu hind erineb selle järgi kas laps käib juba suurte rühmas või veel sõimes. Päevane arvestuslik toidukulu on lasteaialastele 1,66 eurot ning sõime lastele 1,47 eurot. Meil on tööl kokk, kes lõikab koorib ja valmistab toidu ning hiljem ka koristab,” lausus juhataja, kes lisas, et nädala lõpupoole, kui lapsi vahel rühmas vähem, kuid tellitud toiduained peab üksühele ära kasutama, on supp vahel nii paks, et lusikas seisab püsti.

Näitena võib siia tuua Tallinna Terakese lasteaia nädala näidismenüü:

 HommikuLõunaOode
EsmaspäevOdrahelbepuder moosiga ja PuuviljateeKartuli-frikadelli supp, Mustsõstrakissell praetud kaerahelvestega, Leib


Keefir, Sai keedisega, Õun
TeisipäevMannapuder moosiga, Võisepik, Ingveritee, Õun Leib, Kala poola kastmes, Keedetud kartul, Värske kapsa-porgandi salat, Maasikakompott


Kohupiima-rosina vorm, Mahlajook
KolmapäevVõisepik singi ja kurgiga, Kakao, ÕunHernesupp, Röstitud saiakuubikud, Kirsitarretis vahukoorega


Sarvekesed juustuga, Küpsis, Morss
Neljapäev5-viljahelbepuder moosiga, Võisepik, Puuviljatee, PirnLeib, Hakklihapallid riisitäidisega, Tomati-kurgi salat hapukoorega, Kohupiimakreem kakaoga, Mahlajook


Viineripirukas, Piim
ReedeSepik sulatatud juustuga, Piima-hirsisupp, PirnLeib, Värskekapsasupp, Karamellkissell keedisega


Rukkijahuvaht piimaga

Tallinnas asuva Lepatriinu lasteaia direktori asetäitja majanduse alal Merle Ristmägi rääkis, et nende lasteaed on 12rühmaline, kus laste toitlustamisega tegeleb lasteaia peakokk kohapeal.