Võrdsed võimalused tööturul – soovunelm või saavutatav eesmärk?
##Käesolev artikkel tutvustab aga tööturu edendamise projekti, mis on Eestis juba edukalt ellu viidud. Valjala tööpaja projekti rahastas kolmandiku osas vald, kolmandiku osas riik ja kolmandiku teenib töökeskus ise. Tulevikus on sarnaste projektide rahastamine ESF-st senisest veelgi lihtsam.
Järgimist vääriv algatus
Valjala tööpajas käivad koos, õpivad ja teevad käsitööd valla need elanikud, kellel pole tööd. Ruumis on neli kangastelge. Tööpaja eesmärgiks on aidata inimestel taastada oma tööharjumusi, suurendada eneseusku ning julgustada neid uut töökohta otsima. Vald on aastaid tegelenud töötutega, kuid siiani oli kogu mure ainult sotsiaaltöötaja õlul. Idee ja julguse midagi enamat töötute heaks teha sai vallavanem Kaido Kaasik Soome sõprusvallast, kus sellised tööpajad edukalt tegutsevad.
Valjala tööpada sai vallalt ruumid vanasse veskisse ning riigilt veidi tuge tööpaja sisustamiseks. Kursuste korraldamist on toetanud Saarte programm. Tööpaja tegevust rahastab Valjala vald: maksab juhendajale palka ja tasub ruumide kasutamise eest.
Tööpaja juhendajaks on Tiina Kaup. Eelmise aasta jooksul leidis tööpajas rakendust 20 inimest, kellest kaks olid pikaajalised töötud, kolm osalise töövõimetusega, kaks kerge vaimse puudega inimest, üks sotsiaalset toetust vajav noor, kolm ajutist töötut, üks kodune ema, üks lapsinvaliidi hooldaja. Lisaks veel seitse tööl käivat inimest, kelle tööaeg on lühem (osalise tööajaga töötajad). Tulemuseks oli see, et pikaajalised töötud said tööle, üks osaleja alustab ettevõtlusega ja ülejäänud on saanud oskusi, mis võimaldavad neil edaspidi sobivat tööd leida.
Probleemiks on see, et paljud töötud ei tule veel kodudest välja. Nemad vajaksid täiendavalt psühholoogilist abi ja nõustamist. Enamik kooskäijatest on naised, kes on suhtlemisaltimad ja üldiselt aktiivsemad. Suuremat tähelepanu ja mõistvat toetamist vajaksid just mehed. Maal elab veel suhteliselt palju selliseid mehi, kes olid harjunud kolhoosis tööd tegema, kuid pole kuidagi suutnud kohaneda uutes majandustingimustes. Samas kurdavad tööandjad tööjõu puuduse üle ja ettevõtjad ei jaksa tegeleda sotsiaalprobleemidega.
Lisaks kangastelgedele on tööpajal olemas ka väike puutöökoda, kus on võimalik saada uusi oskusi ning pakkuda tegevust eelkõige meestele. Selleks, et töökoda täies mahus käivitada ja töös hoida, vajab vald rahalist tuge.
Alates liitumisest Euroopa Liiduga tuleb appi Euroopa Sotsiaalfond, mille eesmärk on riikide- ja piirkondade vaheliste erinevuste vähendamine. Kõik ESF-i tegevused on suunatud inimkapitali arendamisele ning üks alaeesmärkidest on võrdsete võimaluste tagamine tööturul.
Abi Euroopa Liidust
Euroopa Sotsiaalfondist on võimalik taotleda toetust ka Valjala tööpajal ning teistel aktiviseerimiskeskustel, mille eesmärgiks on innustada just neid inimesi, kes on tööturult erinevatel põhjustel kõrvale jäänud.
Projekti kirjutamisel ja abi taotlemisel peaks lähtuma eelkõige sellest, kuidas need inimesed lõpuks tööturule jõuavad ja millist lisatuge või koolitust nad selleks vajavad. Aktiviseerimine on ju alles esimene samm.
Võrdsemaid võimalusi tööturul aitab saavutada Euroopa Sotsiaalfond. Edu saavutamiseks on vaja tahtmist ja julget pealehakkamist. Töötutele suunatud projekte rakendab tööturuamet, kes on alati valmis nõu ja jõuga aitama.
