Ärileht avaldab Võru maavanema vastuväited täismahus:

"Teenuse katkemise oht alates 1. aprillist 2016 oli siiski reaalne. Sebega pikendatud leping siis ju lõppes ja Hansaliinid ei saanud alustada vedamist, sest gaasitankla polnud valminud.

Kui me poleks valinud otselepingut ja Sebega oleks samadel tingimustel lepingut pikendatud, oleks see ju kallim olnud. 2016. aasta esimeses kvartalis oli Sebe hind Võru liinidel 1,876 eurot/km.

Juhin tähelepanu, et ühistranspordi seadus paneb maavanemale kohustuse valida majanduslikult soodsam võimalus, kui on otsene oht teenuse katkemiseks. Antud juhul on ekslik arvata, et teenuse katkemise ohtu ei olnud pelgalt seetõttu, et Sebe oleks olnud valmis jätkama.

Selge, et Sebel oli lepingu pikendamiseks suur ärihuvi. Pikendatud leping Sebega lõppes 31.03.2016 ja ühistranspordi seadus ei näe ette vana lepingu automaatset pikenemist. Seadusest tulenevalt tuli selles olukorras valida majanduslikult soodsam võimalus.

Valisime otselepingu sõlmimise. Otselepingu konkursi osalemiseks tehti ettepanekud veel kahele vedajale (GoBus ja Hansa Bussiliinid). Konkursi dokument sätestas, et konkursi eduka pakkujaga sõlmitakse otseleping sellisel tingimusel, kui see pakkumus on odavam kui vana vedaja poolt esitatud pakkumus. Hansaliinide pakkumus osutus majanduslikult soodsamaks.

Sõlmitud hankelepingu alusel me ei saa Hansa Bussiliinidelt nõuda diiselbussidega sõitmist. Lepingu üks tingimus on ka ju gaasibusside kasutamine. Kuidas meie riigina nõuame gaasibusside kasutamist, kui pole suutnud ise tagada lubatud taristu olemasolu? Seetõttu saigi valitud ajutise lahendusena kuni tankla valmimiseni otseleping.

Ärileht räägib kahju tekitamisest. Pean vajalikuks selgitada, et mõiste "tekitatud kahju" on juriidiline termin, millel on kindel sisu ja piirid. Kuidas Teie poolt see summa on arvutatud, jääb küll arusaamatuks.

Samuti on arusaamatu, millisel kaalutlusel väidate, et riigile on tekitatud kahju, kui ajutine leping on sõlmitud Hansa Bussiliinidega, kuid riigile ei tekiks kahju, kui oleks pikendatud Sebega vana lepingut.

Lisan ka seda, et riigile ei ole kahju tekitatud mitte ajutise otselepingu sõlmimise tõttu, vaid riigi poolt kavandatud gaasitankla rajamise (rahastamise) viibimise tõttu."

Ärileht ütleb kommentaariks niipalju, et Tartu ringkonnakohus rahuldas juba tänavu 21. märtsil Sebe määruskaebuse ja peatas Võru maavanema Andres Kõivu (IRL) otsuse ja erakorralise avaliku teenindamise kohustuse täitmise kokkuleppe kehtivuse.

"Puuduvad andmed selle kohta, et hankelepingu jõustumine vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõltunuks gaasitankla rajamisest. See ei nähtu ühestki hankedokumendist ega ka poolte vahel sõlmitud hankelepingust. Õigust tankla puudumise tõttu hankelepingu täitmist edasi lükata ei anna ka poolte vahel sõlmitud hankeleping," märkis kohus.

Hansa Bussiliinid oleks saanud alustada 1. aprillil sõitmist ka hanke tingimustele mittevastavate bussidega, rikkunud lepingutingimusi kuni gaasitankla valmimiseni ja maksnud maavalitsusele ka leppetrahvi, aga vähemalt oleks maavalitsus saanud teenust selle hinnaga, millega hange võideti.

Aga Võru maavanem Andres Kõiv ei nõudnud sõlmitud hankelepingu täitmist ega tühistanud seda, vaid otsustas sõlmida Hansa Bussiliinidega otselepingu. Esimesel juhul oleks maavalitsus saanud teenust diiselbussidega, aga hankelepingus kokkulepitud soodsa hinnaga ehk 0,917 eurot/km. Praegusel juhul saab maavalitsus teenust ikkagi diiselbussidega, aga palju kallimalt ehk 1,346 eurot/km.

Kuigi Andres Kõiv ütleb, et Hansa Bussiliinid ei oleks saanud 1. aprillil diiselbussidega alustada, siis on selline väide ilmselt ekslik. Kõige olulisem on reisijate vedu, teenuse toimine. Kui ettevõte ei suuda täita lepingut kokkulepitud bussidega, siis saab maavalitsus nõuda ettevõttelt lepingu eiramise eest senikaua leppetrahvi, kuni bussifirma oleks kasutusele võtnud gaasibussid. Lepingus kokkulepitud 0,917eurose kilomeetrihinnaga oleks aga ettevõte pidanud sõitma, kui maavalitsus oleks lepingu täitmist punktuaalselt kontrollinud.

Selles, et omavalitsus rakendab bussifirmale leppetrahvi, ei ole midagi ainulaadset. GoBus pidi Tartu maakonnas samuti tooma liinidele uued gaasibussid, alustas aga 2015. aasta alguses lepingukohast liinivedu vanade diiselbussidega, sest tehas ei jõudnud gaasibusse õigeks ajaks valmis ehitada. GoBus alustas vedu pakutud hinnaga ja sai maavalitsuselt üsnagi kopsaka leppetrahvi selle eest, et bussid ei vastanud hanke tingimustele.

Maavanem väidab, et ta ei saa aru, kuidas on tekitanud riigile 544 000 eurot kahju. Kalkulatsioon põhineb tema enda kirjal, mille ta saatis 14. oktoobril maanteeametisse ja küsis oktoobri- ja novembrikuu eest riigilt 120 000 eurot juurde. Kui kahe kuu ülekulu on 120 000, siis üheksa kuu ülekulu on ca 540 000 eurot.