„Eks see on iga omaniku teha,” ütles Võhandu Põllumajanduse OÜ juht Kalmer Kongo. „Võhandus on [deso]matid maas.” Lisaks sellele piiratakse võõraste liikumist lautade ümbruses. Eriti tuleks Kongo sõnul silmas pidada inimesi, kes hiljuti on Lääne-Euroopas käinud.

Kongo juhitavas osaühingus on kokku 450 lüpsilehma pluss sama palju noorkarja ja 700 siga. „Oht on parasjagu suur,” ütles Kongo. Suu- ja sõrataudi jõudmine Eestisse oleks farmerite jaoks katastroof.

Väimela Põllumajanduse OÜ lautade juurde pannakse võõrastele sissepääsu keelavad liiklusmärgid üles tuleval nädalal, ütles ettevõtte juhataja Priit Süüden. Ka tema hinnangul on inimeste liikumise piiramine ning desomattide paigaldamine ainsad võimalused oma lauta hukutava taudi eest kaitsta. Süüden loodab, et inimesed suhtuvad liikumispiirangutesse mõistvalt ning ei kurjusta farmeritega, kes lautade juurde minevad teed sulgevad.

Süüden leiab, et farmeritele on seni jagatud vähe teavet, kuidas tegutseda. Loomapidajad peavad ise välja mõtlema, kuidas oma varandust taudi eest kaitsta. Ka riigi võimalikust toetusest pole tema sõnul juttu olnud.

Veterinaaria- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel teatas eilsel nõupidamisel põllu- majandusministeeriumi ametnikega, et suu- ja sõrataudi leviku oht on väga suur ning selle puhkemine Eestis toob kaasa suuri kulutusi, sest riik katab taudi leviku tõkestamise ja tõrjega seotud kulud, kaasa arvatud hüvitised hukatud loomade eest.