Võrumaa vallad tahavad, et valitsus hakkaks oma lubadusi täitma ja tooks mitmed riigiasutused nende maakonda

 (19)
RMK metsaistutustalgud
RMK metsaistutustalgudFoto: Stanislav Moshkov, RMK

Lõppeva nädala teises poolest saatsid Võrumaa vallad kahele ministrile kirja, kus avaldavad soovi, et need kaaluks nende haldusalasse kuuluvate asutuse toomist Võru maakonda.

„Võru maakonna omavalitsused toetavad Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtetes kokku lepitud suunda viia Tallinnast igasse maakonnakeskusesse vähemalt üks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõte ning seada eesmärgiks viia nelja aastaga 1000 täiendavat töökohta Tallinnast välja,” seisab Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi 25. juuli kirjades nii keskkonnaminister Rene Kokale (EKRE) kui ka kaitseminister Jüri Luigele (Isamaa).

Kirjades viidatakse ka riigihalduse minister Jaak Aabi 12. juunil Põlvamaal toimunud kohtumist Lõuna-Eesti arendusorganisatsioonide juhtidega. Oma ettekandes tutvustas minister Vabariigi Valitsuse tegevuskavas 2019-2023 kokku lepitud riigireformi tegevuskava koostamise plaane, sh kavatsust jätkata riigipalgaliste töökohtade väljaviimist. Sel kohtumisel ütles minister Aab, et kohalikud omavalitsused võivad ka ise teha ettepanekuid asutuste osas, mida võiks Tallinnast konkreetsesse piirkonda kolida.

Mitu asutust saaks Võrumaale kolida

Nii teevadki Võrumaa vallad ettepaneku, et valitsus kaaluks nii Riigimetsa Majanduse Keskuse (RMK), Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK), 2. jalaväebrigaadi staabi kui ka osaliselt keskkonnaameti toomiseks nende maakonda.

Seotud lood:

„Võru maakonna omavalitsused teevad ettepaneku lähtuda asutuste väljaviimisel põhimõttest, et piirkonda liigutatav asutus toetaks piirkondlikku spetsialiseerumist või kasvuvaldkondasid ning soodustaks piirkonnale unikaalselt omaste kompetentside jätkuvat arengut,” põhjendavad nad.

RMK Võrumaale toomise ettepaneku juures viitavad sealsed omavalitsused Eesti regionaalarengu strateegiale 2014-2020, kus on Võrumaa võimalikuks spetsialiseerumise ja eelisarendatava kasvuvaldkonnana välja toodud just metsandust ja puidutöötlemist. Võrumaa enda arengustrateegia 2035+ rõhutab majanduslike võimalustena nii toidutootmist, puidu- ja mööblitööstus, turismi kui ka kaitseväe mõju.

Võrumaa vallad toovad RMK piirkonda toomise plussina välja selle, et puidusektoris on piirkonna oluliseks tugistruktuuriks Võrumaa Kutsehariduskeskuse (VKHK) juures tegutsev puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter, mille missiooniks on kaasaegse teadmuse arendamine puidutöötlejate ning mööblitootjate konkurentsivõime kasvatamiseks. Tegemist on ühega Eesti regionaalsetest kompetentsikeskustest.

Võru maakonnas tegutseb ka MTÜ Kagu Eesti Puiduklaster, mis ühendab 23 mööbli- ja puiduvaldkonna ettevõtet Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonnast ning mille liikmete vahel on tekkinud arvestatav majanduslik koostöö, seda ennekõike ekspordi osas Saksamaa ja Skandinaavia turgudele.

Ka Võrumaa Kutsehariduskeskusel (VKHK) on oluline roll puidutöötlemise sektori kvalifitseeritud töötajate ettevalmistamisel ja täiendusõppe läbiviimisel. Kooli lõpetanutest töötab üle 90% oma erialal. „VKHK vilistlased moodustavad olulise osa Eesti puidutöötlemise ettevõtete keskastme juhtidest ja omanikest, mis tagab hea koostöö ning võimaldab omada pidevalt ülevaadet antud sektori arengutest,” räägivad Võrumaa vallad kirjas keskkonnaminister Rene Kokale.

Ühtlasi teevad nad ettepaneku kaaluda ühes RMK kolimisega Kagu-Eestisse ka keskkonnaameti looduskaitseosakonna ning metsaosakonna ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse töötajate Kagu-Eestisse ületoomist. „Keskkonnaameti ja KIKi töötajate regionaalne paiknemine mõjub positiivselt mõlema organisatsiooni töökorraldusele, suurendab omavahelist sidusust ning arendab töötajate kompetentsi,” põhjendavad nad.

Võrumaa elanikud käivad praegu Tartumaale tööle

Kaitseministrile tehtud ettepanekut 2. jalaväebrigaadi staabi toomiseks Võrumaale põhjendavad sealsed vallad sellega, et mitmed teised 2. jalaväebrigaadi üksused – Kuperjanovi jalaväepataljon ning tagalapataljon – juba asuvad Taara sõjaväelinnakus Võrus. Täna paikneb 2. jalaväebrigaadi staap Luunjas Tartumaal.

„Staabi kolimine Võrumaale toetab piirkondlikku spetsialiseerumist. Praegugi käivad mitmed 2. jalaväebrigaadi staabi töötajad Võrust Luunjasse tööle või on Võrumaal sündinud ja õppinud.
Lisaks soosib staabi Võrumaal paiknemist harjutusvälja lähedus (Nursipalu harjutusväljak ja Tseatsungõlma lasketiir),” ütlevad Võrumaa vallad kirjas kaitseminister Jüri Luigele.

Ka märgitakse kirjas, et Võru maakonna elanikel on juba suur seotus riigikaitsega, mida näitab kaitseliitlaste suur arv (maakonna elanikkonnast 4,3%, riigi keskmine on 2%). „Võrumaa malevas noorkotkaste ja kodutütarde arv on 870 (seis 2019), mis on heaks kasvulavaks leidmaks juurdekasvu riigikaitselistele töökohtadele,” sõnavad Võrumaa omavalitsused.

Lisaks riigiasutuste ümberkolimisele teevad nad ettepaneku koostada ministeeriumite üleselt riigiasutuste kaugtöö soodustamise tegevuskava, mis sisaldaks juhiseid riigiasutuste töötajate värbamiste läbiviimisel anda võimalus (töö iseloomust lähtuvalt) tööd teha Tallinnast väljaspool kaugtööna.

„Selleks, et soodustada kaugtöö tegemist piirkondades peaks riigimajade ehitamisel arvestama piisava vaba pinna loomisega kaugtöö tegemiseks,” rõhutavad Võrumaa vallad.