Võrumaal tegutsev Nopri talu peremees, kelle piimatööstus seisis kaks päeva: kolm minutit tagasi sain elektri ja mitte tänu Elektrilevile
„See on ebanormaalne, täiesti ebanormaalne!” ütles Võrumaal Rõuge vallas tegutseva Nopri talu peremees Tiit Niilo täna pealelõunal küsimuse peale, kuidas on viimaste päevade elektrikatkestus Nopri talumeierei tegevust mõjutanud. Ta põhjendas, et seda, et loodus möllab, tuleb ikka ette, kuid see ei ole normaalne, et riigifirma Elektrilevi ei saa oma tööga hakkama.
„Täpselt kolm minutit tagasi sain elektri ja mitte tänu nende tulemuslikkusele, vaid oma punnitamisele. See on väga erakordne – siin on, mida poliitikutel analüüsida, kus ettekirjutusi teha ja käitumist muuta,” on Võrumaa piimatööstuse omanik veendunud.
Ta ei mõista, miks olukorras, kus elekter on tema ettevõttest juba kilomeetri kaugusel taastatud, ütleb Elektrilevi läbi automaatvastaja, et temani võib see jõuda alles kolme tööpäeva jooksul. „Kommunikatsioon on see, mis on selle kriisi puhul olulisim puudujääk, mida heidan täie karmusega ette,” ei hoia Niilo kriitikat tagasi.
„See, et tund aega pärast elektri piirkonnast kadumist on kõik välja lõigatud elust – sa ei saa ka hädaabi kõnesid teha, kuna kõik mastid on maas –, meid päästis vaid see, et saime läbi Läti võrgu ja sealse päästeteenistuse ühenduse Eesti päästeteenistusega, kelle kaudu proovisin saada infot Elektrilevi olukorrast,” kirjeldas ettevõtja. Sellisel moel suhtlus kestis kokku 23 tundi.
Kuni tänaseni hoidis Nopri talu majapidamist töös kolm varugeneraatorit. „Üks on mobiilne, sellega käidi ühe objekti juurest teise juurde,” kirjeldas Niilo. Need tagasid aga üksnes majapidamise hädavajaliku toimimise. Sellega sai küll lüpsilehmade eest hoolt kanda ja ka piima jahutada, kuid piimatööstus ise seisis kaks ööpäeva. „Selliseid generaatoreid nagu meil sinna vaja on, ei ole kuskilt võtta,” põhjendas Nopri talu peremees.
See tähendab suure hulga piimatoodete mahakandmist – alates koorest, jogurtist, kohupiimast kuni neist valmistatud toodeteni välja. Esialgsel hinnangul küündib elektrikatkestuse tõttu mahakandmisele läinud toodangu maksumus 15 000 euroni. Sellele lisanduvad ka mitmete sisseostetud teenuste kulud, mis läksid elektrisüsteemi ümber ehitamisele – tänu millele saadi täna pealelõunal lõpuks kella 13.30 ajal elekter meiereisse tagasi.
„Saamata jäänud tulust ei räägi üldse, aga Elektrilevile läheb kahjunõue kindlasti,” sõnas Niilo. Varasemalt on pikimad elektrikatkestused, mis on farmi tabanud, jäänud 12 kuni 16 tunni vahele. „Me oleks saanud elektri tagasi vähemalt ööpäev varem, kui meil oleks olnud pädev informatsioon ja suhe firmaga, kes tööde korraldamise eest vastutab,” nentis Niilo.
Nopri meiereid varustava piimakarja suurus on 220 lüpsilehma, kokku on talus 450 looma. Piimatööstus varustab kolm korda nädalas vähemalt 400 kauplust üle Eesti. Neile toodetakse nädalas vähemalt 50 erinevat piimatoodet. „Kui saetööstus on ilma elektrita, siis ei lähe vähemalt midagi hukka, kus on aga loomad ja toit, seal on täiesti teine olukord,” märkis Nopri talu peremees.
Normaalse olukorra taastumine võib võtta kaks nädalat
Sama õnnetu olukord tabas Rõuge vallas ka 370-pealise karjaga piimatootjat Loyde OÜ, kus läks eile ligi neli tonni nädalavahetusel kogutud piima hapuks ja tuli see sõna otseses mõttes kanalisatsiooni kallata. Eile keskpäevaks õnnestus kohalikul vallavalitsusel taastada veevarustus, mistõttu said loomad üle pika aja ka vett.
Kuigi generaatori abiga taastati Võrumaa farmis elekter eile kella 14 ja 15 vahel, saadi lüpsiga lõpuks pihta hakata alles pärast kella 17, sest pühapäevase tormi järgne elektrikatkestus lõi segi ka robotlauda arvutisüsteemid. „Siin pidi Delaware programme ümber kirjutama, et nad tööle hakkaks,” rääkis ettevõtte juhatuse liige Roland Saarepuu.
Lehmade lüpsini jõudes selgus aga, et loomad olid väga pikka aega olnud lüpsmata – oma 30 looma lausa 36-40 tundi –, mistõttu on Saarepuu suurimaks mureks praegu loomade tervis, kuna suurel osal karjast on udarad nii pikalt lüpsmata jäänud ajast haiged.
„Täna ka – üle ühe lüpsid lähevad kanalisatsiooni, seda piima ei saa Valiosse viia. Bakter on lihtsalt nii üleval, kuna udarates oli piim nii kaua sees. Siin mitu päeva hakkab nüüd see tsirkus käima,” rääkis Loyde juhatuse liige. Seni on piimatootja saatnud igahommikuselt neli tonni piima piimatööstusse. Nüüd väheneb see kogus mõneks ajaks üsna korralikult
„Me püüame oma farmis antibiootikume täielikult vältida – kui loom on tõesti haige, siis alles kasutame neid –, aga nüüd tõingi hommikul kallid määrded,” kirjeldas Saarepuu, viidates 20 kilole rohtudele, mis läksid üle 600 euro maksma. Kogu elektrikahjustuse kahjusummat ta praegu kokku lööma ei hakka.
„Niikuinii müstiliselt suureks lähevad need summad – mis ma ikka selle pärast praegu närveerima hakkan,” põhjendas ta. Siiski pakub ta, et oma 7000-8000 eurot tuleb praeguseks kindlasti ära. „Lehmad ei anna praegu üldse piimagi, nad on nii stressis. Eilse lüpsi põhjal oli näha, et ainult 50-60% reaalsest toodangust tuli,” rääkis Saarepuu.
Ta pakub, et piimakarja taastumine võtab poolteist kuni kaks nädalat aega. Täna hommikul taastas Elektrilevi lõpuks farmis elektri. Sarnaselt Niilole on ka Saarepuu võrguettevõtte kommunikatsiooni ja reaktsioonikiiruse osas kriitiline.
„Mina ei ole siiamaani nendega isiklikult suhelnud. Eile hommikul istusin ma terve Võru-Tartu tee ootejärjekorras, et saada teada, mis on nende ajaline hinnang – kuna elektriühendus võib taastuda,” põhjendab ta. Lisaks on Saarepuu seda meelt, et Elektrilevi peaks endale muretsema suuremad ja võimsamad tagavarageneraatorid. „Eesti ei ole praegu kriisiolukorraks valmis,” leidis ta.
Näib, et Elektrilevis on riskianalüüsid tegemata
Ka Võru külje all tegutseva puidutööstuse AS-i Barrus juhatuse liige Jürgen Ainsalu jaoks oli üllatav, et elektri taastamisega nii kaua aega läks. „Loomulikult oleks tahtnud, et kiiremini oleks see rike ära likvideeritud. See on pisut üllatav, et ühe väikse plekk-katusega kaob terve Võru maakonna elekter ära ja veel nii pikaks ajaks. Tundub, et Elektrilevi pole oma riskianalüüse korralikult teinud,” märkis ta.
Ettevõte, mis annab tööd umbes 250 inimesele, kaotas eile elektri puudumise tõttu terve tööpäeva, hinnates seetõttu elektrikatkestuse kahju suuruseks 50 000 eurot. Kuigi täna hommikust on ettevõttes töö taastunud, on siiski veel vaja teha tööd saetööstuse automaatika kallal, mis sai elektrikatkestuse tõttu oma löögi.
"Täna me veel sipleme ja võimleme – nagu kuulda on, siis seal saetööstuse poolel on elektrisüsteemidega veel tõrkeid ja ei ole seda tootlikkust veel saavutatud," märkis ta. Ka võib see mingil määral mõjutada ettevõtte tarneahelat, kuigi Ainsalu kinnitusel on neil üsna korralik hulk valmistoodangut ka laos, mistõttu jääb see mõju pigem minimaalseks.
"Ma arvan, et midagi hullu meil sellest ei juhtu, aga väiksemad rapsimised võivad ikka kaasa tulla, kui oli mõni toode, mis pidi esmaspäeval valmis saama ja teisipäeval auto peale minema, siis ilmselt ta ei jõudnud sinna auto peale," sõnas AS-i Barrus juhatuse liige.
Ainsalu hinnangul on ettevõte ise üsna palju teinud, et sellistel kriisidel oleks võimalikult väike tööstuse tegevust halvav mõju. „Aga selle eest me ei ole küll kaitstud, kui see alajaam kannatada saab. Siis – tuleb välja –, et polegi vaja rohkem kui üks plekk-katus ja istumegi siin pimedas,” kirjeldas ta.
Ettevõte on varustatud mõningate väiksemate varugeneraatoritega, et näiteks katlamaja töö jätkuks. „Muidu seal võib tekkida avariiohtlik olukord – seal on see generaator vajalik –, aga põhitootmisliine generaatori pealt tööle ei pane,” tõdes Ainsalu.
Elektrilevi ise ütles täna meediale saadetud teates, et teeb kõik endast võimaliku, et homsest saaksid vähemalt kõik pühapäevase tormi järel elektrita jäänud lasteaiad ja koolid tööd alustada. Täna kella 17.00 seisuga oli pühapäevaste tormikahjustuste tõttu vooluta veel 8000 klienti.
„Eesmärk on see, et kõik lapsed saaksid kindlasti homme koolidesse ja lasteaedadesse ning et lapsevanemad saaksid täna sellega arvestada,“ ütles Elektrilevi juhtimiskeskuse juht Jüri Klaassen. „Kohtades, kus läheme täna rikkeid likvideerima, saadame klientidele ka SMS-sõnumi. Nii saavad kliendid arvestada, et suure tõenäosusega saame seal rikke täna ka kõrvaldatud,“ lisas ta.
Suurimad probleemid Põlva- ja Võrumaal
Kõige rohkem elektrita majapidamisi oli täna tööpäeva lõpuks veel Põlvamaal (3500), Võrumaal (1600), Viljandimaal (1300), Tartumaal (700) ja Valgamaal (700). Elektrilevi kinnitusel on suuremale osale kodudest võimalik ühendus taastada kuni kahe ööpäeva jooksul, kuid päris viimaste rikete lahendamine võib kesta kuni nädala lõpuni.
Ka ütles ettevõte, et täpset rikke lahendamise aega on tänases seisus äärmiselt keeruline prognoosida. „Saame täiesti aru, et see on esmane info, mida kõik ootavad – millal elekter tagas tuleb? Aga rikete hulk võrgus on endiselt väga suur ja paljudel liinidel on mitmes erinevas kohas puud juhtmetele langenud, mis teeb täpsete rikkekohtade üles leidmise keeruliseks ning sellest tulenevalt ka lahendamise prognoosimise ääretult keeruliseks,“ rääkis Klaassen.
Elektrilevi homse päeva põhifookus on Põlvamaal, kus rikete arv on endiselt väga suur. „Oleme homseks võtnud lisajõudu ka Lätist. Nad tulevad meile appi rasketehnikaga, mis on ennekõike abiks murdunud mastide asemele uute paigaldamisega,“ lisas Klaassen.
Eeloleval ööl lubab ilmateenistus Kagu-Eestis miinuskraade. Elektrilevi soovitab kõigil, kes tunnevad, et vajavad täiendavat abi, pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. „Oleme rääkinud kõikide Viljandimaa ja Kagu-Eesti vallavanematega, et ette valmistada kogunemiskohad neile, kes on olnud pikalt elektrita ja vajavad saabuva külmaga hakkama saamiseks täiendavat abi,“ ütles Klaassen.
Elektrilevi on rikete kõrvaldamisega tegelenud alates pühapäeva õhtust alates ning tänase tööpäeva lõpu seisuga oli ühendus taastatud 57 000 tarbimiskohale. Koos elektriühenduse taastamisega tegelevad ka mobiilioperaatorid mobiillevi taastamisega.
Näiteks Elisa Eesti kinnitusel on suurem osa elektrikatkestustest kõrvaldatud ja ülejäänud asukohad suures osas generaatoritega. "Mõjupiirkonda jääb veel paar tuhat klienti," märkis ettevõtte meediasuhete spetsialist Taavi Teder tööpäeva lõpus.
Ühtlasi ütles ta, et kuigi loodusnähtustest tingitud rikete kõrvaldamise kulud on paratamatud, on sel korral kõige suurema kahju kannataja peamiselt Elektrilevi. "Meie inimesed panustasid oma aja sellesse, et viia elektrita tugijaamade juurde generaatorid ning täita neid kütusega. Seda tehti sõltumata kellaajast nii tormiööl kui ka tormijärgsetel päevadel," lausus Teder.
